Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: jäätmereformiga kavandatavatest muudatustest mitmed hoopis kahjustavad jäätmete ringlussevõttu

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: jäätmereformiga kavandatavatest muudatustest mitmed hoopis kahjustavad jäätmete ringlussevõttu

 

Eesti Ringmajandusettevõtete liit esitas kliimaminister Kristen Michalile ettepanekud  jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse eelnõu kohta. 

 

Jäätmereformiga on pandud suurt rõhku küll tarbijate teavitusele ning sortimise mugavuse loomisele, kuid oluline – jäätmete ringlussevõtt – on jäänud tagaplaanile. Samuti näeb ERMEL, et kavandatavate muudatusettepanekute tegemisel ei ole hinnatud kogu mõju jäätmekäitlusele Eestis, sh olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisele. Selleks, et jäätmed ringlusse võtta, on vaja luua tehaseid – VTK-s aga on väga vähe saanud tähelepanu uute investeeringute kaasamise teema. ERMELi hinnangul on mõned kavandatavad tegevused soovitule vastupidise mõjuga – vähendades jäätmete ringlussevõttu. 

 

“Esitasime kliimaministrile neli väga olulist ettepanekut väljatöötamiskavatsuse muutmiseks, sest näeme, et mõned kavandatavad tegevused tõmbavad küll suure tähelepanu vaidlustele, mitu jäätmekonteinerit peab kellegi hoovis või maja taga olema, kuid sisuliste mõjude analüüs ja probleemide lahendused ikkagi puuduvad. Näiteks kui me hakkame kõikidest, ka hajaasustuse piirkondadest transportima iga talu juurest viit eri liiki jäätmeid, siis missugune on selle tegevuse jalajälg. Meie hinnangul, teades veokite kütusekulu ja muid näitajaid, ei ole see jätkusuutlik tegevus, sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütlemann.

Me oleme Eestis probleemi ees, et me ei suuna ringlusesse piisavalt jäätmeid – seetõttu ei suuda me saavutada antud lubadust jäätmete sihtarvude täitmise osas ning meid ähvardab tõenäoliselt prügitrahv. “Analüüsisime seaduse muudatusettepanekuid ja näeme, et väljatöötamiskavatsuses pakutakse probleemile küll välja lahendused – näiteks jäätmete põletamistasu kehtestamine ja jäätmepõletuse liitmine heitmekaubandussüsteemiga ning lisaks ka omavalitsuskeskne jäätmemudel, kuid samal ajal ei hinnata, milline on pakutava lahenduse alternatiiv. Teistest Euroopa riikidest on mitmeid näiteid, kus on omavalitsuskeskne süsteem ebaõnnestunud ning pöördutakse uuesti tagasi turu vabaks laskmise suunas,” selgitas Rüütelmann ning lisas, et kuskilt ei ole ka näha, et oleks tehtud arvutused, kas võimalikud alternatiivid väljapakutule võiksid olla kulusäästlikumad või jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise seisukohalt tulemuslikumad.

“Me väidame, et jäätmete liigiti kogumiseks ei ole vaja omavalitsusekeskset jäätmemudelit. Samuti saame üsna kindlalt väita, et kui riik hakkab eelistama eraomandi investeeringutele (jäätmekäitluskeskustesse ja tehastesse) munitsipaalinvesteeringuid ja -ettevõtlust, siis see uusi käitlusvõimekusi Eesisse küll juurde ei too,” täiendas Rüütelmann.

  1. VTK-s jäätmepõletuse suhtes kavandatavad meetmed hoopis kahjustavad jäätmete ringlussevõttu.VTK-s nähakse jäätmete põletamise suhtes topeltmaksustamine – jäätmete põletamine liidetakse heitmekaubandus-süsteemiga (edaspidi HKS) ja kehtestatakse põletustasu. Näeme, et jäätmepõletuse topeltmaksustamise elluviimisel tõrjutakse energeetilise taaskasutusega jäätmekäitis ehk Iru elektrijaam energiaturult välja, samuti toob kavandatav muudatus kaasa jäätmetest toodetud soojuseenergia asendamise biokütuste, sh metsamaterjalist toodetud soojusega. Samuti töötab jäätmete energiakasutuse liitmine HKS-iga otseselt vastu VTK eesmärkidele, mistõttu jäätmete energiakasutuse HKS-iga liitmisest tuleb loobuda. Loobuda tuleks kõigi jäätmete põletustasust ja rakendada põletustasu vaid Eesti päritolu segaolmejäätmete põletamisel.
  2. Väljatöötamiskavatsuse pakendijäätmeid kavandatavad muudatused on läbimõtlemata ja vajavad täiendamist.VTK p-dega 4.2.1 ja 4.2.3 nähakse ette pakendijäätmete tekkekohalt kogumine ning pakendi ja pakendijäätmete maksustamine. Näeme, et kui pakendijäätmete tekkekohal kogumine toimub kohaliku omavalitsuse kaudu läbi korraldatud jäätmeveo, siis on väga oluline määrata pakendijäätmete kogumisega seotud kulude jaotamine taaskasutusorganisatsioonide (edaspidi TKO) ja jäätmevaldajate vahel.  Jaotada tekkekohal liigiti kogutud pakendijäätmete käitlemise kulud jäätmevaldajate ja TKO vahel nii, et jäätmevaldajad kannavad pakendijäätmete kogumise ja vaheladustamise või sorteerimise kohta vedamise kulud ning TKO-d kannavad kõik ülejäänud pakendijäätmete käitlemise kulud.
  3. Samuti on vaja kehtestada nõuded pakendijäätmete kvaliteedile ja pakendijäätmete vaheladustamise või sorteerimise kohale. Seda selleks, et ei juhtuks nii, et pakendijäätmete vaheladustamise või sorteerimise kohas on kogutud pakendijäätmed, mida ei ole mõtet sorteerida, st mis kõlbavad ainult kõrvaldamiseks.
  4. Ka on oluline tagada, et jäätmevaldajad täidavad tegelikkuses segaolmejäätmete sorteerimiskohustust, sest praegu on jätkuvalt probleemiks see, et olmejäätmetena antakse jäätmevedajale üle pakendijäätmeid ja teisi taaskasutamisele kuuluvaid jäätmeid/materjali.
  5. Näeme ka, et, klaaspakendi kogumise praegune avalik kogumisvõrk võiks jääda alles. Ning et seoses jäätmete põletustasu kehtestamisega on vastamata küsimus, kas põletustasu tuleb maksta ka pakendijäätmete sorteerimisjäägilt?

Kõige problemaatilisem on VTK-s omavalitsuskeskne mudel. Kindlasti ei vasta tõele väide, et VTK-s pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks.

  1. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu sõnul on väga problemaatiline ja sisuliselt ebaõige VTK kavatsus luua omavalitsuspõhine jäätmemudel panemata KOV-idele samaaegselt kohustust tagada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutaminening mõõtes selle asemel jäätmete liigiti kogumise sihtarvude saavutamist.
  2. Ekslik on arusaam, et kui korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogutud olmejäätmed viiakse käitlemiseks KOV-iga seotud jäätmekäitluskohta, siis see lahendab jäätmete ringlussevõtu probleemi. Esiteks peab keegi teostama järelevalvet selle üle, et KOV-iga seotud jäätmekäitluskohas võetakse jäätmed ka tegelikult ringlusse, näiteks kompost müüakse turule, mitte ei ladestata prügilas. Teiseks jääb mulje, et olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel on ainsaks takistuseks eraomandis jäätmekäitlusettevõtjad ning et kui korraldatud jäätmeveoga kogutud olmejäätmeid käideldakse avalikus omandis, st KOV-idega seotud jäätmekäitluskohtades, siis on sihtarvude saavutamine käeulatuses.
  3. VTK koostajad jätavad tähelepanuta, et jäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamine eeldab sõltumata omandivormist jäätmete käitlemise tehnilise võimekuse olemasolu. Kui vastav võimekus puudub, siis ei aita jäätmeid ringlussevõtule kaasa ka see, et jäätmekäitluskoht on KOV-iga seotud.
  4. VTK-s ette nähtud omavalitsusekeskne jäätmemudel ei aita kaasa ELi õiguses ega JäätS-is sätestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele, kuna KOV-idel puudub nende eesmärkide saavutamiseks vajadus (VTK kohaselt mõõdetakse jäätmete liigiti kogumise sihtarvude täitmist) ja eraettevõtjad, sh välisinvestorid ei julge püstitada jäätmeteringlussevõtu võimekusega tehast Eestisse, kui ei ole tagatud vajalikus mahus jäätmete voogu.

Loe Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu seisukohti täies mahus siit.