Pressiinfo

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit pakendisortimisest ja -käitlusest

4.märts 2021

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: on äärmiselt oluline, et inimesed jätkaksid pakendite sortimist

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) sõnul on eelmisel nädalal ilmunud artiklitel negatiivne mõju jäätmete ringlussevõtmisel: mida vähem kodumajapidamistes pakendeid ja muid jäätmeid eriliigiliselt sorditakse, seda väiksem on ka lootus, et ringlussevõtt suureneb. Ainuke viis jäätmeid ringlusse suunata on liigiti kogumist jätkata.

Lisatud ka ERMELi ettepanekud olukorra parandamiseks.

„Jäätmete liigiti kogumise jätkamine ja selle suurendamine on väga vajalik ja igal juhul mõttekas tegevus. Kõik peaksid mõistma, et täna tõesti ei ole kõiki materjale võimalik ringlusse võtta – see ei tohiks olla üllatuslik info. Jäätmete vedajail ja käitlejail on samas väga vähe võimalusi kaasa rääkida pakendimaterjali innovatsioonis – see on tootjate vastutada. Kuid neid materjale, mida on võimalik uuesti ringlusse võtta, peab koguma kokku ka kodumajapidamistest võimalikult eriliigiliselt ning sealjuures ka nii, et nad ei puutuks konteineris kokku näiteks toidujäätmetega. Kõikidele liigiti kogutud materjalidele leitakse parim lahendus ja suur osa liigiti kogutud materjalist saadetakse ringlusesse. Täna on sõltuvalt materjali liigist ringlussevõetava materjali osakaal kuni 80%, keskmiselt ligi 50%, mis tähendab, et ligi pool kõikidest pakendimaterjalist on võimalik uuesti kasutusele võtta. Kui me parandame sortimist ja tõstame nii tootjate kui tarbijate teadlikkust sellest, kuidas jäätmeid sortida ja ka näiteks sellest, missuguseid pakendeid eelistada – mida on võimalik ringlusse võtta, siis on võimalik seda protsenti kindlasti kasvatada,“ selgitas pressikonverentsil Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu sõnul ei tohi Eestis kehtiva seaduste järgi liigiti kogutud materjale töötlemata lõppkäitlusesse suunata. „Seda põhimõtet ka järgitakse: kõik liigiti kogutud materjalid läbivad järelsortimise. Erandiks on olukord, kui pakendikonteineri kaane avamisel on näha, et mittevastavad jäätmed on kasti sisu rikkunud ja kvaliteetselt liigiti kogutud pakenditega neid kokku panna ei saa. Sellisel juhul tühjendab pakendikasti eraldi auto ja sisu jõuab otse lõppkäitlemisse,“ täiendas Margit Rüütelmann.

„Jäätmed on ressurss vaid siis, kui me suudame nad eriliigiliselt kokku koguda. Võin kinnitada, et jäätmete käitlejad valivad liigiti kogutud materjalidele parima käitluslahenduse. Lahendus sõltub nii materjalist kui ka sellest, mis kvaliteediga jäätmed on. Materjalid, mida ei ole võimalik ringlusesse võtta kas seetõttu, et puudub tehnoloogia või materjal on liiga halva kvaliteediga, põletatakse või ladestatakse,“ selgitas käitlejate võimalusi Eesti Keskkonnateenused ASi juht Argo Luude ning täpsustas, et liigiti kogutud materjalidele käitlemiseks on vaja ka vastavaid käitluskeskusi. „Täna aga põrkuvad käitlejad uute käitluskeskuste rajamisel nii ametkondade kui ka kohalike elanike vastuseisule. Sellest tekib paratamatult küsimus: kui me soovime jäätmeid tekitada, samal ajal soovime ka, et neid ka käideldaks ja ringlusse suunataks, siis küsimus on – kes ja kus seda teha saab?“
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu seisukoht on, et korraldatud jäätmeveo pakkumiste hindamisel on Eestis keskendutud vaid kõige odavamale hinnale, mille tõttu on kehtestatud liigiti kogumise nõuded ja järelevalve olnud teisejärguline. „Tänane olukord on tekkinud sellest, et jäätmete käitlemisel on peamiseks eesmärgiks olnud viimase kümnendi jooksul odav hind ning see on märgatavalt pärssinud jäätmete liigiti kogumist,“ täpsustas Margit Rüütelmann.

ERMELi seisukohad olukorra parandamiseks

• Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsub üles pidama sisulist dialoogi kõikide osapoolte vahel, kaasates nii käitlejad, riigiasutused, riigikogu, omavalitsused, tootjad.
• Et parandada pakendimaterjalide ringlusse võtmist, on vajalik suunata läbi maksupoliitika tootjad kasutama selliseid pakendeid, mida on võimalik mõistlike tehnilis-majanduslike pingutustega materjalina ringlusesse võtta. Mida enamatest materjalidest pakend koosneb, seda väiksemaks muutub võimalus pakendi koostisosi hiljem taaskasutada.

Lihtne on taaskasutada ühekomponendilisi pakendeid – näiteks alumiiniumit, kilet, kartongi/pappi. Väga keeruline on taaskasutada komposiitpakendit (tetra ja pure pak ning sarnased) ja plastpakendeid, kuna plaste on väga palju erinevaid liike.

• Riigipoolse toetuse ja vastutuse suurenemine. Käitlejate jaoks on oluline reaalne toetus materjalide ringlussevõtu edendamiseks: Keskkonnaametist väljastatavate lubade menetlusprotsess  on turul tegutsejatele ebaselge ning otsused läbipaistmatud. Materjalide ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted ootavad Keskkonnaametilt eelkõige nõuandeid, millised on võimalikud lahendused.Samuti peavad kõik osapooled mõistma, et taaskasutuseesmärkide saavutamise eest ei vastuta üksi käitlejad, vaid kõik osapooled alates seadusandjast, lõpetades käitlejaga.
• ERMELI ühtse üleriigilise kogumissüsteemi sortimislahenduse joonis on esitatud joonisel.