“Praegu on rPET materjali kasutamine joogipudelite tootmises pigem erand kui reegel, aga peaks olema vastupidi. Ka Euroopa regulatsioon suunab taaskasutatud plasti tulevikus järjest enam kasutama,” ütleb Urmas Jõgeva.

“Maailm upub plastijäätmetesse, ookeanitesse jõuab 13 miljonit tonni plastijäätmeid igal aastal, põhjustades sellega suuri kannatusi mereelukatele. Mõistlik oleks plastijäätmeid täismahus uuesti ringlusesse saata ja väärindada. Eelistades taaskasutatud plastist pudeleid tekitame nõudlust selle materjali järele ja motiveerime järjest enam riike pandipakendisüsteeme kasutama.”

Üllatuslikult on pandipakend veel maailmas vähelevinud praktika. Näiteks Euroopas kasutab kümme riiki pandipakendisüsteemi. Isegi meie naabrid lätlased ei ole seda seni veel teinud.

Eesti on maailmale heaks eeskujuks, meil jõuab üle 90 protsendi müüdud plastpudelitest tagasi ümbertöötlemisse. Tagastatud pudelid helvestatakse ning helvestest toodetakse uusi plastpudeleid ehk rPET-e, toidupakendeid ja muid tooteid. Taaskasutatud plast on sertifitseeritud toiduohutusega.

Plastist joogipudelitele alternatiivi hetkel ei ole, seega on rPET materjalile üleminek hea valik. Tulevikupudelitel hakkavad ka korgid olema kinnitatud pudelite külge, et kogu olulise materjali tarbijatelt tagasi saada ja uuesti kasutada. Eestis tagastatakse juba praegu plastitaarat taaraautomaatidesse korgiga.

“Plasti staatus ei tohiks juba ammu enam prügi olla vaid väärtuslik tooraine ja sellise nihke suhtumises saavad tarbijad esile kutsuda, eelistades taaskasutatud pakendeid. Milleks pumbata välja uut naftat, kui naftatooted vedelevad mööda maailma laiali ja reostavad loodust ning tekitavad kannatusi loomadele, lindudele, kaladele jt. elusolenditele,” esitab Värska juht lõpetuseks küsimuse.