EKT Ecobio biogaasitehasele väljastati kääritusjäägi tootmise sertifikaat

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas käärutusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi EKT Ecobio biogaasitehasele. EKT Ecobio on ainuke tehas Eestis, mis toodab biogassi elanikkonnalt kogutud biojäätmetest. Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedi kindlust. Sertifikaat väljastati nii vedeleale kui tahkele kääritusjäägile. 

Selleks, et gaasitootmise jäägist, digestaadist saaks toode, mida on võimalik kasutada väetisena, on vajalik sertifitseerimisprotsess. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on EKT Ecobio sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna EKT Ecobio tehas on Eestis ainus biogaasitehas, mis toodab biogaasi kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest. “Sertifikaat annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääritusjääki kasutada sertifitseeritud tootena ehk väetisena põldudel,” lisas Pohlak.

Digestaat peab põldudel väetisena kasutamiseks olema ohutu ja kvaliteetne. “Sertifitseerimine on oluline, kuna see võimaldab biogaasi toota nii, et järele jääv materjal – kääritusjääk – ei ole enam jääde, vaid toode, mis vastab kindlatele omadustele ka kvaliteedile. Põllumehed on sellisest väetisest väga huvitatud ning oleme valmisolekus esimeste partiide väljasaatmiseks põldudele,” selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Digestaat toimetetakse suvel otse põldudele ja talvel hoidlasse ehk laguuni ja sealt taimede kasvuperioodil edasi põllule.Tehasest väljastatav digestaat on ülikvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. Samuti ei sisalda digestaat umbrohuseemneid.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on oluline, et jäätmetest, teisesest toorainest tehtavad tooted saaks ka sertifitseeritud, vastasel juhul ei saa protsessi seaduse mõttes ringmajanduseks lugeda. “Biogaasi tootmine on üks paremaid ringmajanduse näiteid üldse: jäätmetest valmib mitu toodet: biogaas transpordiks ning selle tootmise jäägist omakorda digestaat – midagi ei lähe raisku,” selgitas Rüütelmann ning lisas, et tooteid saab jäätmetest teha ainult siis, kui jäätmed on korralikult liigiti kogutud. “Biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib selle aasta jaanuarist ning biogaasitehas saabki toimida ainult tänu sellele: kui biojäätmeid visata segaolmejäätmete konteineritesse, ei saa neis teha mitte midagi ning ühtlasi rikuvad need ka kõik teised jäätmed. Täpselt sama kehtib ka teiste materjalide puhul: neist on võimalik teha uusi tooteid vaid siis, kui on kogutud eri liigid eraldi,” lisas Rüütelmann.

Sertifitseerimisprotsessi käigus vaadatakse üle biogaasi tootva ettevõtte tootmistegevus, kontrollitakse sisendmaterjali koostist ning toote – kääritusjäägi – vastavust ohutus- ja kvaliteedinõuetele, sh bakterite ning raskemetallide sisaldus. Kääritusjäägi sertifitseerimise kohustus tuleneb jäätmeseadusest ja on reguleeritud keskkonnaministri määrusega.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise kontrolli, komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab vastavushindamise sertifikaate komposti tootjatele. Lisaks on sertifitseerimiskeskuse eesmärk olla sõltumatu sertifitseerimisasutus ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel nagu näiteks biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi puhul. Sertifitseerimiskeskus alustas tegevust veebruaris 2016, väljastades esimese sertifikaadi 16. märtsil 2016.

 

EKT Ecobio tehasest 

EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest jm). Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis,  temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani.  Enne kääritusprotsessi jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni vedelat väetist ja umbes 2500 tahket väetist, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Pilte: https://drive.google.com/drive/folders/11R_4Iti8qrcmSz_d8GUomgUQwCR7ZfC_?usp=sharing

Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.

EKT Ecobio OÜ on ASi Eesti Keskkonnateenused tütarettevõte, mis opereerib Maardu uue biogaasitehase tööd.