EUROOPA JÄÄTMEKÄITLUSE LIIDU PRESIDENT PETER KURTH ON SEISUKOHAL, ET LISAKS MATERJALIDE LIIGITI KOGUMISELE PEAME MÕTLEMA JÄRGMISTELE SAMMUDELE – KUIDAS PANNA RIIGID JA ETTEVÕTTED MATERJALE RINGLUSESSE VÕTMA

„Euroopa Komisjon seab eesmärke ja koostab tegevusplaani rohelise kokkuleppe elluviimiseks president Ursula von der Leyeni juhtimise all – see on väga ambitsioonikas projekt, milles on määrava tähtsusega see, kuidas jõuda edusammudeni materjalide ringlussevõtul. Pean toonitama, et ringlussevõtt ei tähenda ainult jäätmete liigiti kogumist ning sortimist. Ilma liigiti kogumiseta ei ole taaskasutust, kuid see, et materjale kogutakse liigiti, ei tähenda veel seda, et need ka päriselt ringlusse jõuavad. Materjalide ringlussevõtt tähendab taaskasutatavate materjalide tootmisesse tagasi toomist,“ selgitas Euroopa Jäätmekäitluse Liidu president Peter Kurth.

Jäätmete materjalina ringlussevõtuks on Euroopa Liidu raamdirektiivis seatud eesmärgid. Nii 2025. kui 2035. aastaks on seatud uued ning kõrgemad sihtarvud, mida liikmesriigid peavad täitma. „Kas lähtetasemed erinevate materjalide liigiti kogumiseks on erinevates riikides võrreldavad? Me peame olema ausad. 12 aastat 2008. aasta jäätmete raamdirektiivist on olnud riikide lõikes rohkem või vähem kaotatud aeg – väga palju ei ole asjad paremaks muutunud,“ rääkis Peter Kurth ning lisas, et kui üks liikmesriik on seisukohal, et ringlussevõetava materjali kogust mõõdetakse materjalide sortimiskeskusesse toomise hetkel ning teine liikmesriik eeldab, et ringlussevõetav materjal on see, mis tuuakse päriselt tagasi tootmisesse, siis räägime erinevatest asjadest.

„Ilma jäätmeid liigiit kogumata ei saa ringmajandus toimida – see peab hakkama tööle nii ruttu kui võimalik. Edusammud ringlussevõtus ja materjalide kasutamises ei juhtu aga iseenesest. Ausalt öeldes vajavad ringlussevõtt, ringmajandus ja keskkonnapoliitika selget seadusraamistikku. See tähendab, et me vajame ringlussevõtuks selgeid regulatsioone: praegu on olemas see ainult PET pudelitele: aastaks 2025 peab uutest toodetavatest PET-pudelitest 25% tulema ringlusest. Sellist süsteemi on vaja tegelikult pea iga toote puhul, sest meil ei ole probleeme PET-plasti ringlussevõtuga, vaid teiste keeruliste ja ka mürgiste plastidega,“ rääkis Peter Kurth.

Ringmajandusele üleminek eeldab liikmesriikidelt ja omavalitustelt kulutusi. Raha selleks on olemas. Euroopa Liit investeerib hulga raha, et võidelda koroonakriisi tagajärgedega, aga samuti lähevad suured investeeringud rohelise kokkuleppe elluviimiseks.

Peter Kurthi sõnul on oluline tootmispoliitikate muutmine, mille tulemusena jõuaksid taaskasutatavad materjalid järjest suuremas mahus tootmissesse. „Kui tahame ülemaailmset ringmajandust, vajame me jäätmetele turgu ehk jäätmete impordi ja ekspordi võimalust. Näiteks Euroopa väikesed riigid, kellel ei ole klaasi ja paberi ümbertöötlemise tehast, peavad eksportima oma liigiti kogutud jäätmed. Vastasel juhul ei ole ringlusse võtuks ega ringmajanduseks mitte mingit võimalust.“

Peame investeerima innovatsiooni, tehastesse ja ülemaailmsesse ringmajanduse mudelisse. „Näiteks keskenduvad linnade omanduses olevad ettevõtted väga sageli ainult oma territooriumile ega ole tegelikult ringmajanduse sujuvad osad – nad vähendavad/taandavad oma rolli ainult jäätmete kokku kogumisele ning vahest ka põletamisele, aga mitte tööstusele, mis suudaksid materjalid ringlusse võtta,“ lisas Peter Kurth.