Margit Rüütelmann: Kas ringmajandus ehituses on ulme või lähiaja tegelikkus?

Majadesse tuleb suhtuda nagu Lego komplektidesse. Üks ja sama klots sobib vana maja parandamiseks või uue ehitamiseks.
Teadus- ja arendusprogrammi „LIFE“ integreeritud projekti „BuildEST“ raames uuris Eesti Ringmajandusettevõtete Liit koos Tallinna tehnikaülikooli ja maaülikooliga, mil määral suudetakse praegu renoveeritavatest ja lammutatavatest hoonetest saadud materjali uuesti kasutada.1 Et mõista, milliseid ehitusjäätmeid meil on ning millised on nende käitlemise võimalused, kaardistati kahekümnes lammutamisele ja kahekümnes renoveerimisele määratud hoones ehitusmaterjalid ja -elemendid ning hinnati nende ringlusse võtmise võimalusi.
Lammutamise või renoveerimise käigus tekkivate jäätmete vähendamine ei ole seni olnud ehitussektori prioriteet – tähtsam on olnud objektide valmimise kiirus ja rahaline kulu, mitte niivõrd ressursside parem kasutamine.
Samuti ei utsita kehtivad regulatsioonid rohkem pingutama kui minimaalselt, hõlmates jäätmete liigiti kogumist, ladustamist, purustamist ja täitena taaskasutamist. Seetõttu ei pöörata ka lammutamisel materjalidele rohkem tähelepanu ning on tavaline, et neid kahjustatakse sellisel määral, et edasine korduskasutamine osutub võimatuks ja tulutuks.
Kahjuks juhtub tihti, et läbimõtlematu tegevuse käigus hävivad või muutuvad kasutuskõlbmatuks ka need elemendid ja materjalid, mida saaks mõnel teisel objektil kasutada. Lihtsamalt öeldes: selmet toota vaheseinaks uusi aeroc-plokke, võiks samaks otstarbeks kasutada teise ringi silikaattellist. Hävima kipub ka kasutuskõlbulik väärtuslik materjal – palgid, prussid, paekivi, trepikäsipuud, tammeparkett, põrandaplaadid ja muud viimistluselemendid -, mida saaks edukalt kasutada ajalooväärtusega hoonete restaureerimisel, kuhu muidu on ajastutruid koopiaid raske leida või kulukas valmistada.
Kui käitleme ehitus- ja lammutusjäätmeid valesti, teeme kurja loodusele ja kaudselt ka oma tervisele, seetõttu on vaja, et ringmajandus jõuaks ka ehitusse ja seda juba toote disainimisest alates. Materjalid ja detailid, mida praegu ehitamisel kasutame, peaksid olema vastupidavad, kvaliteetsed ja ajas kestvad, kuid ka sellised, et neid saaks uuesti kasutada, uuesti ringlusse suunata. Vältida tuleks jäätmete ladestamist või põletamist.
Üks suur võimalus on teise ringi materjalide kasutamine uutes materjalides, näiteks tetrapakkidest saaks toota ehitusplaate. Sellisele innovatsioonisuunale pööravad ringmajanduse eksperdid järjest enam tähelepanu.
Niisiis on eesmärk otsida võimalusi, kuidas hoida materjalid võimalikult kaua kasutuses ja ringluses. Uuringus otsisime lahendusi kitsaskohtadele, mis kaasnevad praegu hoonete lammutamisel või ümberehitamisel tekkivate materjalidega. Vaatasime, missugused materjalid on eri tüüpi ja eri ajastute hoonetes ning missugused on meie võimalused, võimed ja teadmised need ringlusse suunata.

Mõistemängud
Septembri lõpus toimus ringmajanduspäev,2 mis oli sel aastal pühendatud ehituse valdkonna ees seisvatele ülesannetele ja võimalustele, seal aasiti ka omajagu valdkonnaterminite üle. Naera või nuta, aga ka laval ja hiljem ringsõidul kasutati mõisteid läbisegi ja mõnikord ka vääralt. Näiteks kasutatakse sõna „taaskasutus“ valdavalt positiivses võtmes, aga tegelikult tähendab see ka materjalide tagasitäidet ja põletamist, mis on jäätmepüramiidi järgi peaaegu kõige väiksema lisaväärtusega tegevus. Sellest keskkonnavaenulikum on veel ainult ladestamine.
Kliimaminister Kristen Michal tõi ringmajanduspäeva tervituskõnes välja, et üks põhimõtteline muudatus, millega peame tegelema, on ringmajanduse ja ehituse kokkutoomine. Minister rõhutas, et vajame põhimõttelist muudatust: hoonete lammutamine ja renoveerimine ei tähenda tekkivate jäätmetega tegelemist, vaid eri materjalideks eraldamist ning nende uuesti kasutusele võtmist. Ehitusmaterjali tuleb suhtuda nagu Lego klotsidesse – ühe ja sama klotsiga saab parandada vana või ehitada hoopis uue hoone.

Kõik algab kavandamisest
Ehitusmaterjalide ringlusele tuleb mõelda juba enne lammutama või renoveerima hakkamist. Üks võimalus on enne tööde algust koostada hoone aruanne, kus määratletakse materjalid ja detailid, nende üldine seisund ja kogus ning võimalus neid uuesti kasutada. Sellise auditi eesmärk on juhtida tekkivate jäätmete liigiti kogumist ning vähendada lahtivõetavate materjalide raiskuminekut. Näiteks Norras on säärase aruande koostamine alates 2023. aasta juulist suuremate hoonete puhul kohustuslik. Ringmajandusettevõtete liidu, tehnikaülikooli ja maaülikooli loodud mudeli põhjal leiti, et heas sisukas aruandes tuleb korduvkasutatavad materjalid ja elemendid ning ringlusse sobilikud jäätmed määrata hoone, hoone osa, korruse vms kaupa. Lisaks tuleb nimetatud elementide, materjalide ning jäätmete täpne asukoht märkida hoone plaanile, vaadetele või fotodele. Ära tuleb määrata võimalik edaspidine käitlemisviis: korduskasutus, ringlussevõtt, taaskasutus, purustamine, ladestamine. Lisaks tuleb välja pakkuda võimalikud edasised kasutajad, käitlejad ja/või turg.

Materjalipank
Pärast auditi koostamist ja korduskasutuseks sobivate materjalide ja elementide ettevaatlikku lahtivõtmist tuleb need ilmastikukindlalt hoiustada. Selleks on võimalik luua materjalipangad, mis on ühest küljest vahelaod, teisalt peetakse seal arvet materjalide üle ning jagatakse infot. Sellised materjalilaod on praegu näiteks säästva renoveerimise infokeskusel Tallinnas ja Paides, kus hoitakse n-ö antiigi väärtusega ehitusmaterjale iseehitajatele. Ajal, mil kogu Euroopa tegeleb 1970. aastatel alguse saanud masshoonestuse massrenoveerimisega, tuleb hakata otsima lahendusi ka uuema materjali suurtes kogustes ringlusse laskmiseks ja kaasata arhitektid, projekteerijad, ehitajad ning kinnisvaraarendajad.
Ehitusmaterjalide ja -elementide korduskasutamine eeldab nii füüsilisi kui digitaalseid materjalipanku. Seni on renoveerimisel ja lammutusel tekkivaid materjale kasutanud väike hulk huvilisi, üksteist leitakse kuulutuste kaudu ühismeediast või ka renoveerimishuvilisi siduvatest võrgustikest. Selline korraldus eeldab asjahuviliste kiiret reageerimist, samuti omaniku valmisolekut tegeleda materjali ladustamise, sorteerimise ja reklaamimisega.
Füüsilised materjalipangad massrenoveerimise ja -ehituse tarbeks on uudne ärimudel, mida katsetatakse nii meil kui mujal. Norras avati selle aasta märtsis üks Euroopa suuremaid materjalide vaheladusid (Ombygg), Tartus avati oktoobris ringrenoveerimise europrojekti toel ehitusmaterjalide ringkasutuspank. Tartus valmib ka digitaalse materjalipanga kontseptsioon, mida saab kasutada üle kogu Eesti. Tallinna ringmajanduse projektiga kujundatakse jäätmejaamad ümber ringmajanduskeskusteks, kus asuvad ka parandustöökojad. Uuendatud on Paljassaare ja Pääsküla jäätmejaamu, valmimas on uued ringmajanduskeskused Lillekülla ja Lasnamäele.
Lisaks ootavad lahendamist nii seaduste kui ka tehnilised puudujäägid, täiustada tuleb ehitamise nõudeid ja korduskasutatavate elementide dokumentatsiooni.
Silmas tuleb pidada, et ehitusmaterjalide ja -elementide korduskasutus on keskkonnasõbralikum, sest nii ei muutu materjal jäätmeks. Selliselt on võimalik kord juba toodetud, transporditud ning ehitisse paigaldatud ressurssi ja potentsiaali kõige jätkusuutlikumal viisil edasi kasutada. Nii väldime ka käitlemisega kaasnevat keskkonnamõju ning kulutusi, samuti muudab see hoone ehituse paikkondlikumaks, sest materjalid tuuakse lähedal olevatest materjalipankadest.

Võimalusrohked materjalid
Uuringus loodud mudelis käsitletud hoonete valimisel lähtuti nii hoone funktsioonist – lasteaed, kool, talveaed, tootmis- ja laohoone, militaarobjekt, laut ning kaevumaja – kui ka seisukorrast, ehitusaastast ning materjalidest.
Eesmärgiks võeti analüüsida võimalikult mitmekesiste ehitusmaterjalide ja -elementide korduskasutust.
Leiti, et pisut üle poole analüüsitud hoonete lammutamisel tekkivatest jäätmetest on mineraalsed, s.t betoon, tellised, keraamika. Niisiis tekib lammutamisel ja renoveerimisel kõige enam betoonelemente ja -jäätmeid. Peamiselt on korduskasutusse võetavad raudbetoonelemendid, eelkõige seina- ja vahelaepaneelid, ning väiksemas mahus trepimarsid ja -mademed.
Need hoone osad on võimalik loovalt siduda uue hoone arhitektuuriga, isegi rõhutada elementide päritolu. Miks mitte tuua loft-tüüpi industriaalsesse eluhoonesse grafitiga kaetud betoonelement naabruses lammutatud tondilossist? Niimoodi toimimiseks on hädavajalik hõlpsasti kättesaadava infoga materjalipank.
Auditeerimisel jäid väärtuslike materjalidena silma ka metallkonstruktsioonid, avatäited ja kahjustamata puitkonstruktsioonid. Paljudes hoonetes leidus ajastut iseloomustavaid tervikelemente nagu parkett, koridoriplaadid, valgustid, aknad, sise- ja välisuksed. Samuti metalllülitid, puittrepid ja käsipuubalustraadid, radiaatorid, ahjud, laelaudis, uste ja akende piirdeliistud. Kõike seda oleks võimalik pärast restaureerimist ja puhastamist uuesti kasutada.
Mineraalseid osakesi sisaldavad kivija betoonijäätmed ning klaasijäätmed on võimalik purustada ja neist teha uus materjal. Metallijäätmete ringlussevõtuks tuleks need sulatada ning seejärel toota uusi metalltooteid ja -materjale.
Kahjustunud puitjäätmetest on võimalik valmistada multši, kompostimiseks tarvilikku tugiainet ning hakkepuitu, kuigi sel juhul on tegemist juba taaskasutuse, mitte ringlusega.

Ringluse hõlbustamine
Hoonete ehitusmaterjalide ja -jäätmete vaatlusel selgus, et mitme jäätme kategooria jaoks ei ole riiklikus nimistus koodi. Seda vajavad keraamilised tellised, silikaatkivid, töötlemata ja töödeldud puit, mineraalne ja orgaaniline pinnas ning peamised isolatsioonivahendid.
On selge, et renoveerimisel ja lammutusel tekkivate materjalide ringlusse võtmiseks on tarvis teha põhjalikum analüüs, et veenduda materjalide turvalisuses. Näiteks on tarvis hinnata konstruktsioonide tugevust, mõõta niiskuskahjusid, hinnata biokahjustuse ulatust, määrata siseõhu reostus. Lisaks tuleb tuvastada materjalide kandevõime, otsida mädanikke, õõnsusi ja pragusid, määrata betooni karboniseerumine, materjalide survetugevus jne.
Uuringus leiti, et on tarvis juhendit ehitusjäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse organiseerimiseks, et võimalikult väike osa renoveerimise ja lammutuse käigus tekkivatest materjalidest ja jäätmetest jõuaks prügilatesse.
Euroopa Liidus moodustavad ehitusja lammutusjäätmed ligi kolmandiku kõigist tekkivatest jäätmetest. Eestis on jäätmete hulk viimase kümne aastaga ligi 15 protsenti vähenenud, kuid ehitusja lammutusjäätmete hulk on kasvanud enam kui poole võrra. Maailmas on palju näiteid, kuidas teise ringi ehitusmaterjale on kasutatud ka suurte hoonete juures, uuringu tulemused võiksid samuti motiveerida arhitekte ja projekteerijaid kasutama uutes projektides juba kuskil kasutatud materjale.

Margit Rüütelmann on Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht.

1 Uuring „Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaal Eestis“. 2023. Uuring on loetav ja alla laetav aadressil https://kliimaministeerium.ee/buildest/ringmajandus.
2 Ettekandeid saab järgi vaadata Ringmajandusettevõtete liidu Youtube’i kanalil. https://www.youtube. com/@ringmajandus/videos.
Jäätmetekke keskmine jaotus jäätmekategooriate kaupa 2007-2011. KeskkonnaagentuurJäätmepüramiidilt on näha, et materjalide tagasitäide ja põletamine ei aita kaasa materjalide ringlussevõtule. Keskkonnaamet

 

Lugu ilmus ajalehes Sirp 22.12.2023