Ringmajanduse peamiseks eesmärgiks on, et majandusse kaasatavate loodusressursside vajadus oleks minimaalne ja põhjalikult läbimõeldud, loodav väärtus oleks pika kasutuseaga ning tekkivad jäätmed lihtsasti taas ringlusesse suunatavad.
Ringmajanduse puhul ei ole tegemist uue moevooluga või „roheliste aktivistide“ loosungiga vaid eluliselt olulise põhimõtte rakendamisega, et tagada ressursside jätkusuutlik kasutamine ja seeläbi elu siin planeedil.
Euroopa Komisjoni poolt vastu võtud ringmajanduse meetmepakett hõlmab toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni. Jäätmeid käsitlevates ettepanekutes keskendutakse ringlussevõtu suurendamisele ja prügilatesse ladestamise vähendamisele.
Eesti senise jäätmekäitlust reguleeriva seadusandluse ja turu mehhanismidega oleme saavutanud olmejäätmete materjalina ringlussevõtu määraks 28%. See tase on pikaajaliselt püsinud ja ilma täiendavate hoobade rakendamiseta paremate tulemuste saavutamine on keeruline või eeldaks kõikide osapoolte suuremat koostööd. Ringlussevõtu suurendamine ei hõlma endast mitte ainult tagajärgedega ehk jäätmetega tegelemist, vaid saab alguse juba tootmisest, kasutatavatest materjalidest ning turule saadetud toodete kasutusajast. Oma roll on ka tarbijatel läbi tarbimisharjumuste muutmise suunas, kus omamine ei ole eesmärk ning tarbitavatelt toodetelt nõutakse pikka kasutusiga ja parandamise võimalusi
Tooda-kasuta-viska ära majandusmudel ei ole enam lihtsalt võimalik. Uute tehnoloogiate, materjalide ja lahenduste kasutuselevõtt koos harjumuste muutmisega võtab aega ja samme selles suunas tuleb astuma hakata kohe. Kuna tegemist on kõiki majandusharusid ning paljusid osapooli kaasava muutusega, siis on oluline osapoolt koostöö, toetus ja tunnustamine.
Eestis on palju ettevõtteid, kes tegutsevad juba praegu ringamajanduse mudeli põhimõtteid järgides, on leidnud selles toimiva ärimudeli ning on väga edukad. Näiteks Advanced Sports Installations – tipptasemel innovatsioon jalgpalliväljakute kunstmurutootmises, rentimises, ümbertöötlemisel. Werrowool OÜ – tooteks on tselluvill, mis on toodetud vanadest ajalehtedest, parima toote saamiseks tehakse koostööd teadlastega. Pilliroost joogikõrte valmistajad. Jalanõu bränd KIRA. Või näiteks sertifitseeritud kompost e. biolagunevatest jäätmetest valmistatud toode, mis vastab kvaliteedinõuetele ja mida on võimalik müüa tootena, mida tootab näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Ühelt poolt on meil kõigil poliitiline ja regulatiivne, aga tõenäoliselt ka avalikkuse surve tegeleda rohkem keskkonnateemadega ja panustada ringmajandusmudelitesse. Teisalt mõistab peatselt igaüks, et ükskõik, kas me räägime puuvillast, plastmassist, tselluloosist, metallidest või muust – ressursid on piiratud ning inimese võimuses on luua uusi ja moodsamaid tehnoloogiaid, mudeleid ja süsteeme, kuidas kõike jätkuks. Eesti eelis ja edulugu on seisnenud seni üleilmse haardega e-teenuste arendamises. See võiks olla ka meie nišš ja panus ringmajandusmudelite juurutamisse.
Muutuste elluviimiseks on oluline koostöö ning ühiste eesmärkide nimel töötamine. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit annab oma panuse ringmajandusmudelit oma tegevustes järgivate ettevõtete toetamiseks, koostöö edendamiseks ning parimate praktikate jagamiseks. Ootame kõiki selliseid ettevõtteid oma liikmeteks, et koostöös Eestit ühiskonnana edasi aidata.
Mais 2019 muutis Eesti Jäätmekäitlejate Liit nime ning strateegilisi eesmärke, uue nimega organisatsioon Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMELi) on ringmajanduse ärimudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon.