Miks koguda liigiti biojäätmeid?
- Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
- Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
- Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
- Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena.
- Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
Kuidas biojäätmeid koguda?
- Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
- Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. NB! Ära kasuta kilekotte.
- Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha või kala, siis võib küll hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biojäätmete konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.
- Jäätmevedajale biojäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.
Vaata erinevaid sorteerimislahendusi siin.