Miks peaks biojäätmeid eraldi koguma?

Biojäätmed ei ole tegelikult jäätmed, vaid väga hästi ringlusse võetav materjal. Tegemist on kas aia- ja haljastusjäätmetega või köögijäätmetega ehk toiduga, mis on jäänud üle või läinud halvaks. Selliste orgaaniliste jäätmete lagundamist mikroorganismide ja vihmausside abil nimetatakse kompostimiseks. Saadud tulemus – kompost – on aga väga hea mullarikastaja, mille abil saab mulda viia toitaineid ja parandada mulla struktuuri ning elustikku. Biojäätmete materjalina ringlussevõtt ehk kompostimine on üks lihtsamini teostatavaid ringmajanduse näiteid.

Kompostimine hakkab pihta sellest, kuidas me biojäätmeid kodus eraldi kogume. Kõige parem on koguda kodused biojäätmed eraldi lahtiselt näiteks ämbrisse, ilma kilekoti vm plastita – nii saame kõige puhtama komposti. Kui Sul on võimalus kompostida oma aias, tee seda kindlasti. Kui elad kortermajas, siis on mõistlik tellida ühiseks kasutuseks biojäätmete mahuti. Ole tark ja vala biojäätmed otse konteinerisse, ilma kilekotita – see ei ole suur vaev!

7 olulist fakti biojäätmetest

1. Biojäätmed on nii köögijäätmed kui ka aia- ja haljastusjäätmed.
2. Biojäätmed on kõige mõistlikum panna konteinerisse lahtiselt. Võid panna ka paberkotis või täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga. Kindlasti väldi lagunematu plasti sattumist komposti hulka.
3. Kui Sa paned biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
4. Kui Sa kogud biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
5. See, et biojäätmed valatakse prügiautos kõik kokku, on linnalegend: moodsatel prügiautodel on kaks kambrit: korraga saab auto võtta kortermaja juurest peale nii segaolmejäätmed kui ka biojäätmed. Sealt tulevadki jutud, et valati kõik kokku.
6. 2020. aasta sügisel avaldatud uuringu kohaselt koosnevad Eesti inimeste segaolmejäätmed koguni 30% ulatuses just biojäätmetest – see on nii väärtusliku toorme raiskamine (sellest saaks komposti või biogaasi), looduse reostamine (metaan, kui see satub prügilasse), aga ka lihtsalt laiskus.
7. Lisaks kompostile on võimalik biojäätmetest toota ka biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena. Biogaasitehaseid on Eestis mitmeid, aga seni mitte veel selliseid, mis toodaks biogaasi liigiti kogutud biojäätmetest. Aga varsti on üks selline ka tulemas.

Biojäätmete konteinerisse ja kompostimiseks sobivad

• Riknenud toit ja toidujäätmed
• Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
• Liha- ja kalajäätmed, kalaluud
• Muna- ja pähklikoored
• Pabermassist munarestid
• Majapidamispaber, pabersalvrätid
• Kohvipaks, paberfiltrid
• Lõikelilled, ilma potita toataimed

Biojäätmete konteinerisse ei sobi

• Tavalised kilekotid, toidupakendid
• Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
• Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
• Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
• Küpsetuspaber
• Vanad ravimid
• Mähkmed, hügieenisidemed
• Tolmuimejakotid
• Kunstlilled, küünlad
• Lille- ja salatipotid