Täna Eesti Jäätmekäitlejate Liidu poolt korraldatud Jäätmepäeval arutavad jäätmekäitlejad, omavalitsused ja riigiasutused korraldatud jäätmeveosüsteemi praegust olukorda ning võimalikke muudatusi olemasoleva süsteemi täiustamiseks. Jäätmeveoturu osaline avamine tooks tarbijale suurema valikuvõimaluse.
„Seekordne Jäätmepäev pole oluline ainult seetõttu, et tegemist on jäätmekäitlusvaldkonna aastasündmusega, kuhu koondub asju arutama ja uusi sihte seadma valdav enamus valdkonna tippspetsialistidest ning otsustajatest,” ütles Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) juhatuse esimees Aivar Lõhmus. „Arutluse alla tuleb viimased seitse aastat kasutusel olnud korraldatud jäätmeveo mudeli täiendamine tegevusloa süsteemiga, mis oleks kahtlemata väga suur muudatus ning mõjutaks kõiki jäätmeturu osapooli.”
Aivar Lõhmuse sõnul on pakub Jäätmepäev hea võimaluse erinevate osapoolte ärakuulamiseks ning koostöös parima lahenduse valimiseks: „Ajakirjanduses on sõna saanud ilmselt kõik osapooled, kuid laiemas ringis arutelu sellisel kujul toimunud ei ole. Sellel üritusel on ligemale 100 osalejat üle Eesti ning seetõttu selline foorum igati esinduslik.”
EJKLi juhatuse aseesimees Agu Remmelg sõnas, et Eesti Jäätmekäitlejate Liit esitas Riigikogule ettepaneku, muuta jäätmeseadust, mis võimaldab täiendada korraldatud jäätmeveo mudelit tegevusloa süsteemiga. „Selline ettepanek ei valminud ootamatult ja salaja kusagil kabinetivaikuses, vaid oleme sellest rääkinud juba alates 2008. aastast. Põhjuseks on see, et korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamine senisel kujul pärsib konkurentsi ja piirab kodaniku ning ettevõtete valikuvabadust. Liit leiab, et praeguses olukorras oleks otstarbekas kasutusele võtta tegevuslubade süsteem ning kehtestada kontrollitud vabaturu tingimused omavalitsuste endi järelevalve all. Turu liberaliseerimist on viimati pooldanud ka Konkurentsiamet,” märkis Agu Remmelg.
EJKLi tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul võimaldab turu osaline avamine koos vastavate järelevalvenormidega tarbijal valida endale sobivaim teenusepakkuja, mis võib tähendada senisest paremaid tingimusi ja jäätmeveohindasid, mis ei sisalda ka omavalitsuste lisatud teenustasu jäätmeveo korraldamise eest. „Samuti taastub konkurents vedajate vahel ja uutel tulijatel on tunduvalt kergem turule siseneda. Lisaks on jäätmevedajad motiveeritud leidma uusi lahendusi jäätmeveo paremaks korraldamiseks ja keskkonnakaitseliste nõuete paremaks täitmiseks,” lisas Margit Rüütelmann.
Aasta esinduslikum jäätmekäitlusvaldkonna üritus toimub Tallink Spa & Conference hotellis asukohaga Sadama 11a. Jäätmepäeval osalejate seas on esindatud Riigikogu keskkonnakomisjon, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Eesti Linnade Liit, Eesti Omanike Liit, kohalike omavalitsused üle Eesti ning jäätmekäitlusettevõtted.
Jäätmepäev toimub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatuna alates 1998. aastast. Jäätmepäeva eesmärk on kokku kutsuda erinevad osapooled: riik, omavalitsused ning erasektor. Jäätmepäevade teemadeks on varem olnud: pakendite ja pakendijäätmete käitlus, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlus, vanarehvide käitlemine, jäätmejaamade võrgustiku rajamine, jäätmete põletamine ja kompostimine ning millised on mõistlikud investeeringud sellisel konkurentsirikkal turul.