Menüü

Uudisleht 2022

2022. aasat oli Eesti Ringmajandusettevõtete Liidul väga aktiivne: lisaks tavapärastele liidu tegevustele – ettevõtjate huvide kaitse, ühistegevused ning igapäevasele infvahetusele — osales ERMEL 2022. aasta jooksul mitmes uudses ja põnevas projektis, mis panustasid ringmajanduse elluviimisesse Eestis. Koolide sortimislahendused, laste sortima õpetamine koostöös Delfi Meediaga Lotte sõul, ringrenoveerimise projektid. Loe lähemalt aastat kokku võtvast uudislehest allpool.

 
HIIUMAAL LÄBI VIIDUD PILOOTPROJEKTI TULEMUSED NÄITAVAD:
KUI PAKKUDA MUGAVAT VÕIMALUST TEKKEKOHAL JÄÄTMEID LIIGITI KOGUDA,
SIIS SUUREM OSA INIMESTEST SEDA KA TEEB 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa vallavalitsuse ja ettevõtetega 2021. aasta suvel 8 Hiiumaa kooli kokku 37 jäätmete sortimisjaama. Pilootprojekti eestvedajad koostöös jäätmeettevõtetega tegid projektist ja Hiiumaa jäätmevoogudest kokkuvõtteid ja järeldusi. Tulemused on selged: kui inimestele võimaldada lihtsat ja mugavat jäätmete liigiti kogumise teenust, siis on võimalik liigiti kogutud jäätmete hulka suurendada ning sellega ka neid rohkem materjalina ringlusse suunata.

„Alustasime pilootprojektiga Hiiumaal, sest seal on väike, ühtehoidev, aga väga aktiivne kogukond, kus on lihtne piloteerida ja jälgida muutusi. Saame kokkuvõtlikult öelda, et üldised liigiti – see tähendab eraldi materjaliliikide kaupa kogutud jäätmete kogused on viimaste aastatega suurenenud ja see on igati positiivne märk,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Hiiumaa valla jäätmespetsialisti Kadri Aljase sõnul on eriti positiivne, et Hiiumaal on tänaseks uus korraldatud olmejäätmete veo süsteem paika loksunud. „Iga asi võtab aega, aga näeme Hiiumaa valla kogemuse põhjal selgelt, et oleme tekkekohal liigiti kogumisega õigel teel ning nii oleme elanike aktiivsust jäätmete liigiti kogumise osas kasvatanud. Samuti on andnud väga positiivseid tulemusi koostöös Ringmajandusettevõtete Liiduga läbi viidud koolide sortimisjaamade projekt: oleme saanud nii lapsed kui kogu muu koolipere sortima ning tõenäoliselt on lapsed mõjutanud ka kodusid,“ rääkis Kadri Aljas.

Loe edasi siit

Kool on suurepärane koht, kus omandada praktilised jäätmete sortimise kogemused, aga ka teadmised, mis jäätmetest edasi saab. ERMEL koostöös liikmete, partnerite ning Hiiumaa vallavalitsusega paigaldas Hiiumaa koolidesse sortimisjaamad. Pikem eesmärk on varustada kõik Eesti koolid ühesuguste sortimisjaamadega, et koolides üle Eesti oleks ühtne jäätmete liigiti kogumise süsteem ja koolilastel tekiks võimalikult varakult jäätmete liigiti kogumise harjumus — projektiga oleme jõudnud juba ka Saaremaale ning peatselt ehk ka juba teistesse Eestimaa omavalitsustesse.
Vaata videost Hiiumaa projekti kokkuvõtet!
Video link https://www.youtube.com/watch?v=f5H_dSOlRpU
ERMEL SORTIMISJAAMADE PROJEKT JÕUDIS KA SAAREMAALE JA MUHUSSE
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit koostöös Saaremaa ja Muhu valla ning liikmes- ja kohalike ettevõtetega paigaldas kõikidesse Saaremaa ja Muhu koolidesse jäätmete sortimisjaamad. Saaremaa  19 ja Muhu Liiva kooli õpilastel ning töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Projekti osana viiakse läbi ka koolitused, mis õpetavad õigesti olmejäätmeid sorteerima. 

Endise Saaremaa vallavanema, praeguse keskkonnaministri Madis Kallase sõnul on jäätmete liigiti kogumine igaühe asi, sest vastutame koos, millise jälje keskkonnale jätame. „Kõige parem oleks kui jäätmeid üldse ei teki või tekib neid võimalikult vähe. Kui jäätmed aga juba tekivad, on väga tähtis neid korrektselt käidelda. Tuleb aru saada, et ringlusse saab suunata ainult liigiti kogutud jäätmeid ja kui kõik visata ühte kasti, ei ole enamasti võimalik sellest midagi teha,” ütles Kallas, “jäätmete liigiti kogumine koolides on väga oluline algatus, sest just lapsed on tihti eeskujudeks ka täiskasvanutele ning õpetavad ema-isagi jäätmeid sorteerima. Kui juba koolilapsed saavad jäätmete liigiti kogumisega hakkama, siis pole täiskasvanutel küll ühtegi vabandust, miks seda mitte teha.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa valla ja ettevõtetega 2021. aasta suvel kõikidesse Hiiumaa koolidesse jäätmete sortimisjaamad. Hiiumaa kaheksasse kooli paigaldati 37 jäätmete sorteerimisjaama. Projekti algatas Eesti Ringmajandusettevõtete liit, toetajad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, PTT Recycling OÜ, Eesti Pakendiringlus OÜ, Epler&Lorenz AS, Eesti Keskkonnateenused AS, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, EcoPro AS, RVM Systems OÜ, Saaremaa Prügila OÜ, NTM Baltic OÜ, Killumeister OÜ, Prügimees OÜ, Enefit Green AS, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit MTÜ, EJKL Kompetentsikeskus MTÜ, Saaremaa Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Saaremaa Piimatööstus AS, Est-Agar AS, Baltic Workboats AS, Sikassaare Vanametall OÜ, Coop Saaremaa, Saaremaa Wind Energy OÜ, Saaremaa Rotary Klubi, Sortaider OÜ, BioBag Baltic OÜ.
ERMEL JAGAS LASTELE TEADMISI, MIS SAAB LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMETEST 

Pere ja Kodu ajakiri koos Ekspress Meediaga tõi 2022. maikuus välja Eesti läbi aegade suurima kogupereseikluse „Lotte ja vana õunapuu saladus“. ERMEL osales Saku suurhallis messialal, kus võimaldas kohaletulnud lastel harjutada jäätmete sortimist ning saada teadmisi, mis saab liigiti kogutud jäätmetest edasi. Aitäh kõigile, kes panustasid.
Pildid: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1yj-sONmywo-BbJGlSgm7pIjfHcABkzl3
RINGMAJANDUSPÄEVAL OLID PÕHITEEMADEKS BIOJÄÄTMED, PAKENDIJÄÄTMED
NING EHITUS-LAMMUTUSJÄÄTMED
28. septembril toimus ringmajanduspäev, millel peamisteks aruteluteemadeks olid kolm väga olulise ja suure mõjuga teemat: biojäätmed, pakendijäätmed ning ehitus-lammutusjäätmed. ERMELi esindajad rõhutasid sõnumit, et Eestis on suureks probleemik, et on ootus, et kõik tekitatud jäätmed peab käitlema – võimalikult suures mahus ringlusse võtma, kuid samas on ettevõtetel keeruline rajada uusi käitlusrajatisi ning käitluslubade saamisega. 

Vaata keskkonnaminister Madis Kallase pöördumist Ringmajanduspäevaks ERMELi Youtube kanalist: https://www.youtube.com/watch?v=yB3wYGWWkU8

„Me räägime täna ringmajandusest väga palju: kuidas asju paremini disainida, missugune peaks olema tootmistsükkel ja kuidas peaksime elama nii, et jäätmeid üldse ei tekiks. See kõik on väga oluline. Samas on oluline mitte unustada kogu loo mustemat poolt – jäätmed siiski endiselt tekivad ja mida kiirem on majanduskasv, seda rohkem neid tekib. See tähendab, et meil on vaja siiski võtta ka ringlusesse jäätmeid ja see on ringmajanduse osa. Ehk et me peame suhtuma jäätmetesse kui ringi osasse. Kahjuks on aga tõsiasi see, et me suhtume jäätmetesse mitte kui materjali, vaid kui prügisse – pühime selle kuskile peitu, silma alt ära – meie puhul tähendab see siis kas Irus põletamist või prügilasse ladestamist. Tegelikult aga peame nii kodus, tööl, tootmises ja ka lammutamises vaatama kõiki jäätmeid kui võimalikku toormaterjali,“ selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

 Ekspertkogu. Vasakult Jaanus Arukaevu, Kristi Klaas, Urmo Soonvald, Kristjan Gold
Ringmajanduspäev 28.09.2022
RINGMAJANDUSETTEVÕTETE LIIT PÄRJAS RINGMAJANDUSE VEDURI JA PIDURI 2022
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kuulutas iga-aastasel Ringmajanduspäeval välja aasta 2022 ringmajanduse veduri ja piduri. Ringmajanduse Veduri tiitli pälvis AS Eesti Pandipakend pikaajalise süsteemse töö eest, mis on viinud pandipakendite ringlussevõtu protsendi 90 lähedale. Ringmajanduse Piduri tiitli pälvis Keskkonnaamet ringmajandust loovate projektide elluviimise takistamise ning valdkonna ettevõtluse pidurdamise eest.

Laureaatidele anti Ringmajanduspäeval üle kunstnik Kristjan Juusu karikatuurid, mis on kunstniku nägemus laureaatidest.

„Eri auhinnad ja tiitlid on küll keskkonna, teadlikkuse, eriprojektide jmt osas olemas, kuid Ringmajandusettevõtete Liit peab oluliseks just ringmajanduse kui äärmiselt olulise majandusmudeli soodustamise või pidurdamise tunnustamist,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Kuigi ringmajandusmudeli põhiidee on selline, mille kohaselt jäätmeid ei peaks üldse tekkima, siis tänastes tingimustes on see ilus ja kauge unistus. Ringmajanduse oluline osa on korduskasutus ja jäätmete materjalide ringlusesse suunamine. Sellest lähtuvalt on ka tänavused tiitliga pärjatud valitud.“

Ringmajanduse Veduri tiitli 2022. aastal saab AS Eesti Pandipakend.

Ringmajanduse Piduri tiitli annab 2022. aastal žürii Keskkonnaametile.

Loe edasi siit

Pildil Kerttu-Liina Urkke (Eesti Pandipakend) ja Erik Kosenkranius (Keskkonnaamet).
BIOJÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE JA RINGLUSSEVÕTT
ERMEL on aastaid nii avalikus kommunikatsioonis kui sisulises tegevuses rõhutanud jäätmete liigiti kogumise olulisust. Lõppeval aastal keskendus ERMEL avalikus kommunikatsioonis samuti muude teemade kõrval liigiti kogumisele kui olulisele eeldusele ringlussevõtu suurendamisel.
Kohalikes omavalitsustes on hiljuti toimunud, parasjagu toimumas või toimub peatselt suur muudatus: uute korraldatud jäätmeveo hangetega peavad nad tagama ka biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu, ja seda hiljemalt 2023. aasta lõpuks. See tõttu on ka ERMEL pööranud 2022. aasta kommunikatsioonitegevustes senisest rohkem tähelepanu just biojäätmetele ning nende ringlussevõtuvõimalustele. Pikemalt näiteks siin.
ERMEL ON PARTNER PROJEKTIS LIFE IP BUILDEST 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on partner projektis LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaraton. Projekti käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline vaade näeb ette, et aastaks 2050 on kogu Eesti hoonefond vähemalt energiamärgise klassi tasemel C. See aitab oluliselt kaasa ka kliimaeesmärkide täitmisele, sest hoonete kaudu emiteeritakse umbes pool kogu Eesti CO2 heitmest.

Nii ambitsioonika eesmärgi saavutamine eeldab erinevate valdkondade omavahelist tihedat koostööd ja erinevate teemade tihedat omavahelist sidumist, et tõsta nii riigi kui ka hooneomanike suutlikkust toime tulla renoveerimisvajadusega. Selleks saigi Euroopast taotletud LIFE IP toetus, et strateegiale hoog sisse lükata ning välja töötada vajalikud teadmised ning tööriistad selle elluviimiseks.

Projekti suurem eesmärk on, et keskkonna ja kliima teemad oleks tihedalt seotud ehitatud keskkonna arendamisega – see peab toimuma terviklikult, kestlikult ja pikka vaadet silmas pidades. Hoonete renoveerimismaratonil on otsene seos Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisega ning BuildEST projektil on rohepöördes keskne koht.

BuildEST projekt algas 2022. aastal ja kestab aastani 2028. See rakendub kolmes etapis 2-2,5 aastaste tsüklitena. Projekti kogueelarve on ca 16,3 miljonit eurot, millest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Seda rahastab Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) LIFE IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele.

Tutvu projektiga siin
TARTU LINNAS ALANUD RINGRENOVEERIMISE PROJEKTIS LÖÖB KAASA KA ERMEL
Tartu Ringrenoveerimise projekti eesmärk on piloteerida lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali. Projektis osalevad Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Säästva Renoveerimise Infokeskus, SINTEF, Trondheimi Linnavalitsus ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liit. Projekti kõige tähtsam eesmärk on saavutada ringmajanduse põhimõtete integreerimine Tartu linna piires toimuva renoveerimislaine protsessi. 

Tartu sooviks on saavutada kliimaneutraalsete linnade eesmärgiks olev kliimaneutraalsus aastaks 2030. Sellest tulenvalt on vaja kiiremas korras ja terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See aga tähendab, et oluliselt suureneb ehitus- ja lammutusjäätmete teke ning materjalidele tuleb leida korduskasutuslahendused või suunata jäätmed materjalina ringlusesse. Linnasisesed ehitusmaterjalide tagasitäitealad on ammendunud ja ressursside kasutamine tagasitäiteks on ilmselge raiskamine.

Projekti peamised tegevused on: 1) ringrenoveerimise põhimõtete juurutamine Tartu linnavalitsuses; 2) renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodite arendus; 3) ringrenoveerimise võtmerühmade teadlikkuse suurendamine; 4) Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga arendustöö ning 5) ehitusmaterjalide ringkasutuse demonstratsioonobjektid.

Ehitusmaterjalide ringkasutuse demoobjektid – rattapaviljonid Tartu avalikus linnaruumis – on esimene projekti väljund, mis peatselt ka välja paistab. Esimene rattamaja on valmimisel – ootab lumesulamist, et saaks tööd lõpetada, teised kolm ehitusmaterjale korduskasutavad rattapaviljonid valmivad järgmise aasta jooksul. Loe täpsemalt projekti detailidest siit.

EESTI RINGMAJANDUSETTEVÕTETE LIIT  KOOSTÖÖS EJKL KOMPETENTSIKESKUSEGA KORRALDAB