2021. aasta Ringmajanduspäeval keskenduti ettevõtjate, riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööle

2021. aasta Ringmajanduspäeval keskenduti ettevõtjate, riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööle

29. septembril 2021 toimus Proto avastustehases Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu Ringmajanduspäev, millel astusid ettekannetega üles liidu juhatuse esimees Kalle Kikas, keskkonnaminister Tõnis Mölder, ringmajandusekspert Peeter Eek, Taltech, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Erkki Karo ning Agrone OÜ arendusjuht Silver Kuus. Aruteludes osalesid lisaks eelnimetatutele veel Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Timo Suslov, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Argo Luude, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, Enefit Green AS regulaatorsuhete juht Jaanus Arukaevu, Lääne-Harju vallavanem  Jaanus Saat, Fermi Energia OÜ tegevjuht Kalev Kallemets, Rimi Eesti Food AS vastutustundlikkuse juht Katrin Bats ja SEB panga strateeg Peeter Koppel.

Esimeses teemaplokis Ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja riik – kes peaks võtma initsiatiivi ja vastutuse jäi kõlama mõte, et rohepöörde pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on oluline arvestada poliitikate kujundamisel rohkem ka kohalike omavalitsuste ja ettevõtete soovide ja teadmistega. Ettevõtjate esindajana osales paneelis Argo Luude, kes rõhutas, et ettevõtjate jaoks on probleem teadmatus ja vajatakse selgust ning perspektiivi. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on rohepööre väikeste tegevuste summa: väikestel eesmärgistatud tegevustel, mis moodustavad kogupildi, on sihid seatud, kuid täna ei ole veel selge, kuidas väikeste osade summa sünergia moodustab. Samas rõhutas ta, et riik ei ole alati kõige targem, kes oskab tingimused välja mõelda ja oluline roll on ka teistel osapooltel. Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Timo Suslovi sõnul peavad ettevõtjale olema sihid selged, kuna ettevõte ei tee investeeringuid lühiajaliselt. Kohaliku omavalitsuse vaadet esindas Rein Haak Tartu linnavalitsusest, kelle sõnul on omavalitsus inimesele kõige lähem ja seetõttu on oluline, et KOV oleks hästi informeeritud ning oskaks ettevõtjaid ja elanikke aidata.

Teises teemaplokis Kas NIMBY fenomeni ajastu välistab suured investeeringud rohetehnoloogiatesse? keskenduti Peeter Eegi ettekandest lähtuvalt NIMBY (mitte-minu -tagaaias) temaatikale. Ettevõtjaid esindasid Kalev Kallemets ja Jaanus Arukaevu. Enefti Greeni regulaatorsuhete juht Jaanus Arukaevu rõhutas, et selleks, et arendada ja luua, et saada hakkama NIMBY temaatikaga, ongi ettevõtjal ainus võimalus juba algfaasis leida kokkulepped ja mõistmine kohalike elanikega.  Ta lisas, et seda saab teha organiseeritult ja efektiivsemalt ning Enefit Greeni jaoks selline suhtlus loomulik osa äriprotsessist. Jaanus Arukaevu tõi näiteid ka Soomest, kust on eeskujuks võtta häid näiteid kohalikele omavalitsustele ja elanikele loodud talumispakettidest. Ta tunnustas MKM algatatud kohaliku kasu regulatsiooni, mis annab selguse, millist kasu kogukonnad ja omavalitsused saavad. Jaanus Arukaevu rõhutas, et kohaliku kasu mudel peab olema kohalikele omavalitsustele motiveeriv, et omavalitsustel oleks selge arusaam ja huvi toetada taastuvenergia arendamist enda piirkonda. Talle sekundeeris Kalev Kallemets Fermi Energiast, kelle sõnul on tihtilugu NIMBY vajalik, mis aitab ehk suuremad jamad ära hoida. Samas rõhutas ta, et ei saa lubada, et vähemus, kes on alati kõige vastu, jääb domineerima ühiskondlikus debatis.Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saadi sõnul on ettevõtted hakanud küll rohkem kaasama, aga see on uus nähtus. Tema sõnul ei ole mõtet ettevõtetel tulla jutuga, et loome töökohti, vaid ettevõtted peavad mõistma, et oluline on päris kaasamine, mitte näiline ja formaalne. Arutelus keskenduti ka hüvedele ja kompensatsioonidele, mida ettevõtted saaksid ja peaksid pakkuma kohalikele elanikele.

Kolmandas teemaplokis Ringmajanduse uued ärimudelid: rohepesust maailma muutmiseni keskenduti rohepesu temaatikale, tuues näiteid ka parimatest lahendustest rohepöörde elluviimisel. Taltechi professor Erkki Karo tegi sissejuhatava ettekande, milles rõhutas, et me peame üha rohkem rääkima teatud materjalide asendamisest: oluline on liikuda fossiilselt majanduselt biopõhisele majandusele ning et IT-revolutsiooni kõrval on määravaks biorevolutsioon. Ettevõtja vaatest tegi ettekande Agrone OÜ arendusjuht, Silver Kuus, kelle sõnul on turg peamine mõjutaja ringmajanduse suunas, kuid tegelikult aitab ringmajandus põllumehel ka kulusid vähendada. Arutelus osalenud SEB analüütiku Peeter Koppeli sõnul on roheteema kindlasti suund, kuhu investorid vaatavad, sest surve selleks tuleb nii organisatsiooni seest kui turult. See tähendab, et pankadele tekib otsustamisel analüüsikiht vahele, kus arvestatakse ka kõiki rohefaktoreid. Ühiselt nenditi arutelus, et ettevõtete puhul on oluline, et ringmajandust käsitletaks tervikuna, kuna tänased lahendused on pigem sellised, kus tehakse üks lõik ettevõtte tegevusest ringmajandavaks, aga edasi minnakse ikka lineaarselt. Rimi vastutustundlikkuse juhi Katrin Batsi sõnul on oluline ka tarbijale näidata toote kogu elukaart, mitte ainult fragmenti – tuues näiteks biolagunevad kilekotid, mida peetakse justkui „rohelisemaks“, aga mis tegelikult seda ei ole.

Kokkuvõtlikult nenditi, et ringmajanduse alus on, et ka 1) tarbija peab tahtma n-ö ringikujulist toodet ja et 2) kui äri ajada, siis äri peab olema ka kasumlik. Kui neis asjades on puudujääk, siis ka ringmajandus ei toimi.