Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käisid tutvumas turumajandusliku jäätmekorralduse parimate praktikatega
08.-16.oktoobrini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse/Rohemajanduse klastri delegatsioon USA idarannikul Washingtonis ja New Yorkis ning tutvus turumajandusliku jäätmekorralduse parimate praktikatega.
Välisviisidil osalesid 9 ettevõtte esindajad ning teadus-ja haridusasutuste poolt Eesti Maaülikool, kokku 20 oma ala spetsialisti.
Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Eesti Suursaatkond Wahingtonis, New York’i linnavalitsus kui ka Ameerika jäätmekäitlus/taaskasutusettevõtteid ühendav erialaliit National Waste and Recycling Association, mis sarnaselt Eesti Jäätmekäitlejate Liidule on jäätmekäitluses tegutsevaid eraettevõtteid ühendav katusorganisatsioon.
Visiidi eesmärk oli saada ülevaade, kuidas toimib jäätmete kogumine ja taaskasutamine turumajanduse olukorras – milliseid jäätmete kogumismudeleid (s.h. taaskasutatavate materjalide kogumismudeleid) pakuvad ettevõtted nii elanikkonnale kui ka ettevõtetele ning millised on jäätmete käitluslahendused.
Praktiliste käitluslahenduste poolepealt tutvuti nii segaolmejäätmetest liigiti kogutud paberi ja papi, plastijäätmete ja metalli sortimise ja taaskasutusse suunamisega, ehitus-ja lammutusjäätmete käitlusega kui ka elanikelt köögijäätmete kogumise ja kompostimisega.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on Ameerikas eraettevõtetel palju suurem vabadus turul tegutseda ning jäätmeveoturul on kõrvuti suurte ettevõtetega ka ühe mehe/ühe veoki firmad. Enamjaolt on jäätmeveoturg eraettevõtete käes ja ka jäätmete käitluse osas valitseb vaba konkurents.
Lisaks märkis Margit Rüütelmann, et ainult vähesed käitlusettevõtted kuuluvad avalikule sektorile ja seda ajaloolistel põhjustel – 90ndate alguses võeti suund taaskasutamisele ja taaskasutamise edendamiseks loodi avalikule sektorile kuuluvad ettevõtted. Täna on saanud taaskasutamine Ameerika ühiskonnas üldiseks normiks ja segaolmejäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise protsent on 35.
2015.a. ametlikele andmetele tuginedes taaskasutab Eesti 32%.
Kui Euroopa jäätmekäitlus on suundumas lineaarselt majanduselt ringmajandusele, siis Ameerika räägib jätkusuutlikust materjalide käitlusest, mis oma sisu poolest on täpselt sama. Seega tuleviku suundumused nii Euroopas kui Ameerikas on ühesugused.
New York’i linnavalitsuse esindaja sõnul on linnal soov suurendada köögijäätmete kogumist ja lisaks elanikkonnaltkogumisele panna köögijäätmeid liigiti koguma ka erinevad söögikohad – restoranid, kiirtoiduketid jne. New Yorki linna eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 tase, kus prügilatesse ladestamist enam ei toimu.
Eesti on jõudnud jäätmete taaskasutamisel tasemele, kus turul on jäätmetest valmistatud ja sertifitseeritud tooted, kuid paraku on probleem nende turustamisega.
Siinkohal on hea tuua näide Ameerika ettevõttest, kes toodab liigiti kogutud köögijäätmetest komposti ja kohalikud tarbijad – elanikud, haljastusettevõtted, põllumehed – on nii teadlikud, et ettevõttel ei ole probleemi komposti turustamisega ja seda kasutavad isegi mahetootjad.
Küll aga hoolitseb ettevõte ise, et tootmine vastaks nõuetele ja kompostist võetud proovid saadetakse perioodiliselt laborisse kvaliteedi kontrolli.