Täna Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ning Jäätmete Taaskasutusklastri korraldataval Jäätmepäeval arutavad jäätmevaldkonna tipud, kuidas tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja investeeringud ülitiheda konkurentsiga jäätmeturul.
“Jäätmepäev on oluline tõstatatud probleemide mõjukuse tõttu, mis puudutavad valdkonna tänaseid valukohti, kui ka neid, mis on valukohtadeks saamas lähiaastatel – näiteks maksud,” rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus. “Hetkel on jäätmekäitlejatele maksuperspektiiv selge kuni 2015. aastani, kuid mis edasi saab, ei tea keegi. See aeg on suhteliselt lühike, arvestades, et valdkonda tehtud investeeringud on väga suured ning piltlikult öeldes kõigile jäätmeid piisavalt ei jätku. Konkurents on siin erinevaid ärivaldkondi kõrvutades hetkel üks pingelisemad.”
“Siiani on valdavaks segaolmejäätmete käitlusviisiks olnud ladestamine ja keskkonnatasu on arvestatud ainult prügilatesse ladestatavate jäätmete pealt,” rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevdirektor Margit Rüütelmann. “Kuid Eestis on lisaks olemasolevatele prügilatele valminud ja valmimas mitmeid täiendavaid olmejäätmete käitlusrajatisi – juba töötavad näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kui ka Ragn-Sellsi jäätmekütusetehased, 2013. aasta juuniks valmib Eesti Energia jäätmete masspõletustehas. Jäätmepäev annab võimaluse arutleda, kuidas sellises turusituatsioonis tagada terve ja keskkonnasäästlik konkurents.”
“Täna läheb 75% keskkonnatasust kohalikele omavalitustele jäätmehoolduse arendamiseks,” lisas Margit Rüütelmann. “Kui jäätmete ladestamine prügilatesse väheneb, väheneb ka kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuv keskkonnatasu. Seega tuleb ka siin leida uued lahendused, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid jäätmehoolduse korralduslikku poolt oma haldusterritooriumil edaspidi finantseerida.”
„Jäätmekäitlus pole kunagi varem olnud nii suurte muutuste keskel kui nüüd,” sõnas Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg. „Ettevõtete poolt võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis säästavad keskkonda ja hoiavad jäätmekäitluse hinna soodsana. Teiselt poolt teevad kiired arengud jäätmemajanduses muret omavalitsustele, kes on eurorahade eest rajanud kalleid jäätmejaamasid ja uhkeid prügilaid, mille järele tegelik vajadus on aga hääbumas. Jäätmete ladestamise drastilise vähenemise tõttu kaotavad omavalitsused ligi 3 miljonit eurot saastetasu aastas, mis seni iga ladestatud tonni pealt automaatselt eelarvetesse tiksus. Selliseid arenguid ei ole osanud ette aimata isegi riiklik jäätmekava.”
„Äsja, 27. oktoobril, muutis Riigikogu jäätmeseadust, millega Eesti võttis muuhulgas uuest jäätmete raamdirektiivist üle kaasaegse jäätmekäitluse prioriteetide järjestuse,” märkis Kunda Nordic Tsement ASi keskkonnajuht Kalle Kikas. „Järgmiseks loogiliseks arenguks peaks saama keskkonnatasude astmeliseks muutmine jäätmete käitlemisel. Avalikus sektoris lihtsustaks see igapäevast otsustamisprotsessi, sest valikud peavad olema kooskõlas jäätmehierarhiaga.”
Kalle Kikase sõnul on parimaks alternatiiviks vähima keskkonnamõjuga toode või teenus. „Meie seisukohalt jääb jäätmete ladestamine jms tegevus endiselt kõige kõrgemalt maksustatavaks toiminguks. Kuna korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on vaja teha pingutusi, pole nendel tasemetel maksustamine võimalik. Kuid taaskasutuse osaline maksustamine hakkab toetama jäätmekäitlushierarhia rakendamist,” sõnas Kikas.
Jäätmepäeval osalevad kõik jäätmekäitlusega seotud osapooled, kohalike omavalitsuste, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, konkurentsiameti, riigihangete vaidlustuskomisjoni, riigikogu keskkonnakomisjoni, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, keskkonnaameti ja jäätmekäitlusettevõtete esindajad.