PRESSITEADE
20. aprill 2011

Veel 10 aastat tagasi oli üks ja ainus võimalik viis jäätmeid käidelda jäätmed ladestada. Täna teevad jäätmekäitlusettevõtted jõupingutusi, et jäätmetest valmistada tooteid, mis vastaksid kvaliteedinõuetele ja oleksid sertifitseeritud.
Euroopa Liidu nõuded osutavad selgelt, et üha enam jäätmeid tuleb taaskasutada. Jäätmehierarhia kohaselt eelistatakse korduskasutust ja materjalina ringlussevõttu ladestamisele ja energiakasutusele, s.o põletamisele, hoides sel moel kokku ka loodusressursse.
Jäätmekäitlus muutub aasta-aastalt aina keerulisemaks. Turule tulevad uued tehnoloogiad, mis võimaldavad rohkem jäätmeid taaskasutusse suunata ning ka jäätmetest tooteid valmistada.

„Taaskasutus on keerulisem kui toodete valmistamine looduslikest materjalidest. Seega vajavad ettevõtted spetsialiste, kes omavad põhjalikke teadmisi ja oskusi jäätmete taaskasutamise vallas. Spetsialistide ettevalmistamine jäätmekäitlusettevõtele on erinevate õppeasutuste õlgadel ja see on kindlasti koht, kus jäätmekäitlejad ja õppeasutused saavad ja peavad koostööd tegema” nentis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu jäätmete taaskasutusklastri tegev-ja arendusjuht Margit Rüütelmannil oli heameel tõdeda, et Eesti Jäätmekäitlejate Liidu kutsele osaleda 20.aprillil toimuval ümarlaual vastasid kõik Eesti suuremad õppeasusutsed s.h. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool jne.

Ümarlaua eesmärk on kaardistada, milliste õppekavade alusel täna Eestis jäätmekäitlust (s.h. jäätmete taaskasutamist) õpetatakse ning millised on liidu ja teadus-ja haridusasutuste edasised koostöövõimalused.

Lisaks ettevõtetele spetsialistide koolitamisele on teadus-ja haridusasutustel oluline roll ka tootearendusel ja jäätmetest valmistatud toodetele kasutusvõimaluste leidmisel.
Näitena võiks siinkohal tuua biolagunevaist köögi- ja sööklajäätmeist ning aia- ja haljastujäätmeist valmistatud kvaliteetkomposti, mida saab kasutada põllumajanduses väetise või mullaparendajana või purustatud betooni erinevate fraktsiooni kasutamine teedeehituses. Mõlemal juhul peab tootmisprotsess olema selline, et valmiv toode oleks kvaliteetne ja ostja teaks täpselt, milliste omadustega toodet ta ostab ja kasutab.
Kindlasti on õppeasutustel oluline roll ka liigiti kogumise propageerimisel ja taaskasutatud materjalide kasutusvõimaluste tutvustamisel.

Märgit Rüütelmann märkis, et kui ehitaja ei tea, kuidas ehitist lammutada nii, et lammutusjäätmeid oleks hiljem võimalik taaskasutada ja lammutusobjektilt sõidab jäätmekäitlusettevõttesse koorem segaehitusprahiga, siis teeb see jäätmekäitlejate töö väga raskeks. Vaadates, kuidas tegutsevad teised Euroopa riigid, siis näiteks Austrias ei tule kellelgi pähe, et maja lammutades võiks kõik materjalid (klaas, puit, telliskivid jne) segamini panna. Ikka liigiti.
Samas tuleb kindlasti julgustada projekteerijaid, et juba projektis oleks ettenähtud taaskasutatud materjalide kasutamine. Mujal maailmas on ju nii kombeks ja nii tehakse.

Ümarlaud toimub 20.aprillil kella 13.00 – 17.00 hotelli Olümpia konverentsisaalis Alfa ümarlaua teadus- ja haridusastusetega. Projekti toetab Eesti Ettevõtluse Arendamise SA Euroopa Regionaaarengu Fondist.

Lisainformatsioon:
Margit Rüütelmann, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu jäätmete taaskasutusklastri tegev-ja arendusjuht
Tel: 5130698; e-post: margit@ejkl.ee
Aivar Lõhmus, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees
Tel: 38 40 124; e-post: vaatsap@hot.ee