Tänavune Jäätmepäev keskendub uutele suundadele jäätmehoolduse finantseerimisel
Eesti Jäätmekäitlejate Liidul (EJKL) on aastatega kujunenud välja traditsioon korraldada Jäätmepäevi, et arutada erinevate osapooltega jäätmekäitluse päevaprobleeme. Sel aastal toimub Jäätmepäev 10. aprillil algusega kell 10.00 Tallink Spa&Conference hotellis (Sadama 11A, Tallinn). Arutuse alla tuleb, kuidas taastada kohalike omavalitsuste finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks.
Jäätmepäeval keskendutakse kahele päevakajalisele teemale:
– Jäätmete liigiti kogumine. Pakendijäätmete kogumine ja käitlemine Eestis – tänane olukord ja tulevikusuunad.
– Uued tuuled jäätmehoolduse finantseerimisel.
„Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete kogus, seetõttu vähenenud keskkonnamaksude tulemusena ei ole kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid jäätmehoolduse arendamiseks. Me oleme koostanud omapoolse ettepaneku, kuidas taastada kohalike omavalitsuste finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks selliselt et oleks tagatud ka aus konkurents jäätmekäitlusturul. Jäätmepäeval soovime seda ettepanekut erinevate asjasse puutuvate osapooltega arutada,” ütles EJKL-i juhatuse esimees Urmo Heinam.
EJKL-i ettepanek on asendada senine ladestamisel põhinev saastetasu sortimata jäätmete kogumiselt makstava saastetasuga (s.o. saastetasuga, mida makstakse korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajate poolt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigust omavale ettevõtjale üleantavatelt segaolmejäätmetelt). Jäätmete kogumiselt makstava saastetasu maksjaks on jäätmevedaja, kes maksab saastetasu otse kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus võib saastetasu kasutada sihtotstarbeliselt üksnes jäätmehoolduse arendamiseks.
„Täna maksab riik keskkonnatasude seaduse järgi kohalikule omavalitsusele 75% segaolmejäätmete kõrvaldamisel laekuvast saastetasust. Kohalik omavalitsus saab saastetasu arvel raha üksnes juhul, kui segaolmejäätmed kõrvaldatakse, s.o. ladestatakse prügilasse,” rääkis EJKL tegevjuht Margit Rüütelmann. „Samas on Eestisse on rajatud mitmeid jäätmete taaskasutamiseks mõeldud käitisi – AS Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk, AS-i Ragn-Sells jäätmekütusetehas, AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmekütuse tootmise liin. Ka jäätmeseadusest tuleneb, et jäätmete taaskasutust tuleb eelistada jäätmete prügilasse ladestamisele. Seega ei ole jäätmekäitlusettevõtted huvitatud enam jäätmete kõrvaldamisest vaid taaskasutamisest.”10