• Miks peaks biojäätmeid eraldi koguma?

    Miks peaks biojäätmeid eraldi koguma? Biojäätmed ei ole tegelikult jäätmed, vaid väga hästi ringlusse võetav materjal. Tegemist on kas aia- ja haljastusjäätmetega või köögijäätmetega ehk toiduga, mis on jäänud üle või läinud halvaks. Selliste orgaaniliste jäätmete lagundamist mikroorganismide ja vihmausside abil nimetatakse kompostimiseks. Saadud tulemus – kompost – on aga

  • Teadlased uurivad plastijäätmetest põlevkiviõli tootmise võimalusi

    Teadlased uurivad plastijäätmetest põlevkiviõli tootmise võimalusi err.ee, 15.05.2020 Eesti Energia uurib koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, millised võimalused on kasutada põlevkiviõli tootmisel plastijäätmeid. Kui uuringud lähevad edukalt, plaanitakse tehnoloogiat tööstuses rakendada 2024. aastast. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses tehtud katsed on näidanud, et plastijäätmeid võib põlevkiviõli tootmises edukalt kasutada. Esialgsete

  • Eestis avanes võimalus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist

    Eestis avanes võimalus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist Pressiteade, 7. aprill 2020 Alates veebruari viimastest päevadest on SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel õigus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootjaid. Sertifitseerimisprotsesse on käimas praegu kahes Eesti ettevõttes. „Ringmajanduse kontekstis me ei räägi jäätmetest, vaid toorainest – tootmisprotsessis tekkivate

  • Jäätmepööripäev, 28.10.2020

    28. oktoobril korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit oma iga-aastase traditsioonilise ürituse, mis sel korral kannab pealkirja JÄÄTMEPÖÖRIPÄEV. Ürituse nimi JÄÄTMEPÖÖRIPÄEV on tingitud kahest väga olulisest muudatusest: Eelmisel aastal otsustasid Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) liikmed muuta liidu nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduks (ERMEL). Nii liidu kui liidu liikmete tegevusvaldkonnad on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud ja

  • Piimatööstus hakkab kasutama 100% taaskasutatavaid pakendeid

    Piimatööstus hakkab kasutama 100% taaskasutatavaid pakendeid maaelu.postimees.ee, 3.04.2020 Saaremaa Piimatööstus tegi kevade algul poolemiljonilise investeeringu tootmisliini, mis võimaldab pakendada piimatooteid 100% taaskasutatavasse purepakendisse. Uus pakend on esimene omataoline Eestis, sest see on valmistatud ainult taaskasutatavast materjalist. Pakendi ja korgi plastiku valmistamiseks on kasutatud Soome mändide puidujääkidest valmistatud õli. Pealegi on

  • Keskkonnaministeeriumi info ringmajanduse kohta

    Keskkonnaministeerium on loonud lehe, kust leiab ajakohast informatsiooni seoses loodava ringmajanduse arengudokumendiga, samuti saab tutvuda erinevate rahastusvõimalustega, edulugudega ning abistavate materjalidega, mis toetavad ringmajanduse ideede elluviimist. Ringmajanduse kodulehekülg asub aadressil www.ringmajandus.envir.ee.

  • Eestis võeti esmakordselt kasutusele taaskasutatud plastist pudelid

    Eestis võeti esmakordselt kasutusele taaskasutatud plastist pudelid rohe.geenius.ee, 30.03.2020 Kuigi rPET materjal on ettevõttele kulukam, ei muutu Värska Originaali hind tarbija jaoks, küll aga on pudelid nüüdsest märgistatud pisikese rohelise lehekesega millel on kirjas taaskasutatud plasti protsent. “Praegu on rPET materjali kasutamine joogipudelite tootmises pigem erand kui reegel, aga peaks

  • Ringmajandus käivitub visalt

    Ringmajandus käivitub visalt Uwe Gnadenteich, Postimees Eesti Jäätmekäitlejate Liit muutis möödunud aastal oma nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduks (ERMEL), kuid ringmajandus ehk materjalide ja ressursside taas- ja korduvkasutus moodustab praegu veel vaid väikese osa liidu liikmesettevõtete tegevusest. ERMELi mitmekümnest liikmest on vaid üksikud ettevõtted suuremas osas või täielikult ringmajandusele üle läinud. «Võib-olla viis

  • Eesti kõige kaasaegsem taarapaviljon

    Tallinnas Männikul avati mõni päev tagasi uus Pihlaka Rimi, mille juures on ka Eesti kõige moodsam taaratagastuspunkt: see on tänapäevane taaragalerii, mille on disainimisel arvestatud nii erivajadustega inimestega kui ka ilu ja mugavusega: taaratagastuspunktis on kaldtee, vesi ja kanalisatsioon, moodne säästlik valgus jm. Moodsa taaragalerii rajanud ja ringmajanduse ning taaskasutusega