Pressiteade

16. september 2019

Ringmajandusettevõtete Liit: vajame ühtset üleriigilist jäätmete kogumissüsteemi

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit esitas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ringlussevõtu sihttasemete saavutamiseks. ERMELI ettepanekud hõlmavad jäätmehoolde paremaks korraldamiseks ühtse üleriigilise kogumissüsteemi loomist bio- ja segaolmejäätmete kogumiseks ja pakendikogumissüsteemi parandamisettepanekuid.

„Euroopa Komisjon on vastu võtnud nn jäätmepaketi, mis on sisuliselt kõikidele liikmesriikidele rakenduv tegevuskava, kuidas minna samm-sammult üle ringmajandusele. Ringmajanduse esimene eeldus, esimene samm on aga kindlasti jäätmete liigiti kogumine, et oleks võimalik saada jäätmed kätte kui kvaliteetne lähtematerjal, mida kasutada tooraineks,“ ütles Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmann. „Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on võtnud ülesandeks, et jäätmepaketi eesmärgid nii jäätmete liigiti kogumise kui ka ringlussevõtu osas saaksid täidetud. Oleme teadnud tegelikult pikalt, missugused eesmärgid meil tuleb Euroopa Komisjoni jäätmepaketist lähtuvalt täita, nüüd on viimane aeg Jäätmeseaduse menetlemisega edasi minna ning hakata reaalselt ka eesmärkide täitmiseks midagi ette võtma. Esitasime oma ettepanekud ka Keskkonnaministrile, kuidas jõuda parema jäätmekogumissüsteemini ning ka Euroopa Komisjoni sõnastatud eesmärkideni.“

„Kõige olulisem samm, mille peame ära tegema, on ühtse üleriigilise bio- ja segaolmejäätmete kogumise süsteemi loomine, et suudaksime täita Jäätmedirektiivis sätestatud kohustus koguda liigiti olmejäätmeid, sh biojäätmeid  ja taaskasutatavaid materjale tekkekohal ning suunata ringlusse. Praegune süsteem, kus jäätmekäitlust korraldavad omavalitsused ning süsteem erineb omavalitsuseti oluliselt, on juba tõendanud, et ei taga meile ei kvaliteeti ega kvantiteeti,“ lisas Margit Rüütelmann. „Meie ettepanekud hõlmavad ka pakendikogumissüsteemi parandamisettepanekuid, milles näeme, et oluline on tagada müügipakendite kogumine ja ringlussevõtt. Seda põhjusel, et müügipakendid on enamasti väikesed ja kerged ja nende kogumine on võrreldes suurema ja raskema rühma- ja veopakendiga kulukam.“

ERMELi ettepanekud.

Joonis: https://www.dropbox.com/s/w8badqpxmlij6ze/ERMELi%20ettepanekute%20joonis.pdf?dl=0

1. Luua üleriigiline ühtne bio- ja segaolmejäätmete kogumise süsteem, kus

A) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedu jaguneb kõikides korraldatud jäätmeveo hangetes kohustuslikus korras kaheks osaks: biojäätmed ja segaolmejäätmed.

B) Jäätmevaldaja kogub biojäätmed eraldi jäätmemahutisse ning tal ei ole õigust biojäätmete jäätmemahutist keelduda.

C) Eelnimetatud nõuded tuleb kehtestada jäätmeseaduses, mitte kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis. Kui jätta biojäätmete liigiti kogumisega seonduv kohalike omavalitsuse üksuste ülesandeks, tekiksid kohalike omavalitsuse üksuste lõikes erinevad nõuded. Ühtlasi ei ole välistatud rohked erandid üldisest reeglist.

D) Segaolmejäätmete teenuse hind peab olema vähemalt 10-kordne võrreldes biojäätmete teenuse hinnaga. Vastupidisel juhul puudub jäätmevaldajal motivatsioon biojäätmete (ja ka näiteks pakendijäätmete) tekkekohal liigiti kogumiseks.

E) Kohalike omavalitsuste üksustel on kohustus tagada biolagunevate jäätmete liigiti kogumise olmejäätmete massist vähemalt: 2021. aastaks 20%; 2026. aastaks 25% ja 2031. aastaks 30%.

F) Teave selle kohta, kuidas kohaliku omavalitsuse üksused eelnevat kohustust täidavad, avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse lõikes. Eelneva kohustuse täitmiseks nähakse ette üleminekuaeg – esimeses järjekorras hakkavad kohustust täitma suuremad kohaliku omavalitsuse üksused ja seejärel väiksemad.

2. Pakendijäätmete kogumise muudatusettepanekud

A) Sihtarvu täitmine on TKO (taaskasutusorganisatsiooni) ülesanne.

B) TKO-l on seaduses sätestatud esmane õigus pakendijäätmeid koguda. Sealjuures kogub TKO tiheasutusaladel eraldi paberit/pappi, klaaspakendit ja metall- ja plastpakendit. Perioodika kogumisele kehtib laiendatud tootjavastutus. TKO-d avaldavad kohaliku omavalitsuse üksusele teabe kogutud pakendijäätmete massi kohta. Kalendriaasta suhtes kehtivat pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvu võib täita kuni järgneva kalendriaasta I poolaasta lõpuni.

C) TKO ülesanne on tagada müügipakendi kokku kogumine kas kohtkogumise või avalike konteinerite abil.

3. Üleriigilise kogumissüsteemi loomine.

Eelnevate ettepanekute kokkuvõttes näeme, et majapidamistes tekkivate jäätmete kogumine peab toimuma järgnevalt: korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed ning TKO-d korraldavad kodumajapidamises tekkinud müügipakendite, sealhulgas klaasi,  paberi/papi, plasti ja metalli kogumist, seejuures on TKO-l valik, kas koguda müügipakendit kohtkogumisega või avaliku konteineripargi abil.

Näeme, on põhjendatud vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest isikud, asutused ja ettevõtted, kellel tekkiv olmejäätmete kogus on suhteliselt väike võrreldes muude nende tekitatavate jäätmetega. Sellised on meie hinnangul näiteks: tootmis- ja tööstusettevõtted; tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tegutsevad juriidilised isikud; laod; kaubanduskeskused; haiglad, millel on vähemalt 100 voodikohta; üleriigilised tegutsevad juriidilised isikud (nt kaubandusketid); majutusasutused (sh hotellid, hostelid, jne); isikud lähtuvalt ettevõtte/hoone tööstus- või tootmistegevuse otstarbest.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.