• Valmis on juhendmaterjal Eesti tervishoiuasutustele

    Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse eestvedamisel on valminud juhendmaterjal „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“. Põhitöö juhendmaterjali koostamisel tegid Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid Katrin Vene ja Grethe-Johanna Ploompuu. Algatus juhendmaterjali uuendamiseks tuli Tartu Ülikooli Kliinikumi majandusteenistuse keskkonnaosakonnalt. Seni kehtinud juhendmaterjal pärineb aastast 2001 ja koostati Taani ekspertide poolt. Juhendmaterjal on tänaseks vananenud, seaduseid on

  • Miks peaks biojäätmeid eraldi koguma?

    Miks peaks biojäätmeid eraldi koguma? Biojäätmed ei ole tegelikult jäätmed, vaid väga hästi ringlusse võetav materjal. Tegemist on kas aia- ja haljastusjäätmetega või köögijäätmetega ehk toiduga, mis on jäänud üle või läinud halvaks. Selliste orgaaniliste jäätmete lagundamist mikroorganismide ja vihmausside abil nimetatakse kompostimiseks. Saadud tulemus – kompost – on aga

  • Margit Rüütelmann: Jäätmed saab ringlusse küll, aga seda peab päriselt soovima

    Jäätmekäitlusest on viimasel ajal kirjutatud ja arvatud palju, kuid enamuses on arvamised olnud pelgalt emotsionaalsed ja käsitlenud vaid mõnda üksikut pusletükki. Selleks, et teha midagi paremaks, on tarvis enne selgeks saada, kus me oleme ja miks me oleme just selles kohas. On vana tõde, et ebameeldiva olukorra parandamiseks tuleb muuta

  • Margit Rüütelmann: Pühime prügi vaiba alla?

    Pühime prügi vaiba alla? Viimasel ajal on kõlanud järjest rohkem hüüdlause, et jäätmed on väärtuslik ressurss. See vastab ka tõele, aga jäätmed on ressurss ainult sel juhul, kui on korrektselt liigiti kogutud. Lisaks: me peame oskama selle ressursiga midagi peale hakata! Liigiti kogumine on eelduseks, et see, mida me mõistame

  • Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: on äärmiselt oluline, et inimesed jätkaksid pakendite sortimist

    Pressiinfo Eesti Ringmajandusettevõtete Liit pakendisortimisest ja -käitlusest 4.märts 2021 Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: on äärmiselt oluline, et inimesed jätkaksid pakendite sortimist Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) sõnul on eelmisel nädalal ilmunud artiklitel negatiivne mõju jäätmete ringlussevõtmisel: mida vähem kodumajapidamistes pakendeid ja muid jäätmeid eriliigiliselt sorditakse, seda väiksem on ka lootus, et ringlussevõtt

  • Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sai uue akrediteeringu viieks aastaks

    MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus teostas 2020. aasta oktoobrist detsembrini SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus juhtimissüsteemi uushindamist. Uushindamise käigus kontrollis MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus nii Sertifitseerimiskeskuse dokumentatsiooni kui ka viis läbi paikvaatlusi e. Sertifitseerimiskeskuse eksperdi töö jälgimisi ettevõtetes. Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise osas toimus paikvaatlus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses ja kääritusjäägi osas Vinni

  • Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: joogikartongi eraldi pakendimaterjaliks muutmisega saaks selle ringlusesse suunata

    Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: joogikartongi eraldi pakendimaterjaliks muutmisega saaks selle ringlusesse suunata ERMEL pressiteade, 28.01.2021 25.jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu eetris olnud saates Osoonoli teemaks jäätmete vähene sortimine ja ringlusesse suunamine. Muuhulgas oli juttu sellest, et Eestis läheb kogu liigiti kogutud joogikartong põletamisse, sest piirkonnas ei ole senini sobivat käitlusviisi, kuidas neid pakendeid ringlusesse suunata.

  • Keskkonnaameti pressiteade: Alates 2021. aastast on sortimata plastijäätmete Euroopast väljavedu keelatud

    Keskkonnaameti pressiteade 22. jaanuar 2021 Alates 2021. aastast on sortimata plastijäätmete Euroopast väljavedu keelatud 1.jaanuarist 2021 hakkasid Euroopa Liidus kehtima uued reeglid plastijäätmete riikidevahelistele vedudele. Uute reeglite järgi tohib sortimata plastijäätmeid vedada Eestist üksnes Euroopa Liidu liikmesriikidesse. „Uute nõuete eesmärk on esmajoones innustada plastijäätmete liigiti kogumist, mis võimaldab neid kohe

  • EUROOPA JÄÄTMEKÄITLUSE LIIDU PRESIDENT PETER KURTH ON SEISUKOHAL, ET LISAKS MATERJALIDE LIIGITI KOGUMISELE PEAME MÕTLEMA JÄRGMISTELE SAMMUDELE – KUIDAS PANNA RIIGID JA ETTEVÕTTED MATERJALE RINGLUSESSE VÕTMA

    „Euroopa Komisjon seab eesmärke ja koostab tegevusplaani rohelise kokkuleppe elluviimiseks president Ursula von der Leyeni juhtimise all – see on väga ambitsioonikas projekt, milles on määrava tähtsusega see, kuidas jõuda edusammudeni materjalide ringlussevõtul. Pean toonitama, et ringlussevõtt ei tähenda ainult jäätmete liigiti kogumist ning sortimist. Ilma liigiti kogumiseta ei ole

  • KALLE GRENTS JÄÄTMEPÖÖRIPÄEVAL 2020: SEE ON PEA LIIVA ALLA PEITMINE, KUI RÄÄGIME KESKKONNAHOIUST, AGA JÄÄTMEKÄITLUSTEHASEID EITADA EI TOHI

    Eesti Keskkonnateenused AS arendusjuhi Kalle Grentsi sõnul sõltub Eesti jäätmete turg täna ringlusse suunamisel sisuliselt välisturgudest. „Kohapeal liiguvad ringlusse vaid üksikud jäätmeliigid või väga väikesed kogused ning suuri arenguid lähiajal oodata ei ole. Selles osas saame vaadata riigi ja ka kogu Euroopa Liidu poole – vajame terviklikku ringmajanduse arengustsenaariumi koos

  • Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus laiendas oma tegevust

    Selle aasta veebruari lõpust on Eestis võimalik sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjääki. Esimese sertifikaadi väljastas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus Lääne-Virumaal biogaasi tootmisega tegelevale ettevõttele Vinni Biogaas OÜ. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on esimene väljastatud sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna see annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena