Ringmajandusettevõtete Liit: köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumises on Eestis olukord kehv
14. juuli 2020
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu sõnul on Eestis toimuv jäätmete liigiti kogumine liiga eklektiline: on mõned väga eeskujulikud omavalitsused, kuid osa omavalitsustes ei täida ka seda, mida on ise endale jäätmehoolduseeskirjaga ette näinud. Keskkonnaameti andmete järgi on näiteks köögi- ja sööklajäätmeid asunud eraldi koguma omavalitsustest umbes pooled.
Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on jäätmete ringlussevõtu sihttasemete saavutamiseks kõige olulisem olmejäätmetest just biojäätmete eraldi kogumine. „Eestis kehtib kõigile küll sortimismäärus, kuid see ei toimi nii nagu peaks. Korraldatud jäätmeveo osas on viimane aeg kehtestada üle Eesti kehtiv ühtne süsteem, mille kohaselt hõlmaks korraldatud jäätmevedu biojäätmeid ja segaolmejäätmeid – eriti mis puudutab köögi- ja sööklajäätmeid. Biojäätmete olmejäätmetest eraldamine on ainuke viis, kuidas saaksime hakata liikuma riiklikult ka ELi seatud ringlussevõtu sihttasemete poole – seni, kuni segaolmejäätme sees on köögi- ja sööklajäätmed, ei ole võimalik olmejäätmeid ringlusse võtta,“ sõnas Margit Rüütelmann.
Kehtivas jäätmeseaduses § 134 on ka sätestatud ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piirang: prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi alates 2020. aasta 16. juulist biolagunevaid jäätmeid olla üle 20 massiprotsendi.
SEI poolt 2013. aastal läbi viidud uuringu järgi on segaolmejäätmetes biojäätmeid märkimisväärne kogus ehk 31–32%. „Hetkel meil värskemaid andmeid ei ole, aga ei ole põhjust arvata, et olukord oluliselt paranenud oleks,“ lisas Margit Rüütelmann. „Inimestel on endiselt arusaam, et segaolme sekka võib visata kõike – see ei vasta tõele, segaolme mahutisse peaks minema see, mis jääb sortimisest üle!
Tallinn on üks omavalitsustest, kus on 15 aastast olnud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ka biojäätmete vedu. Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Marki sõnul on üleriigiline olmejäätmete ringlusseevõtu protsent 30, Tallinna puhul on see protsent 50 lähedal. „Väga oluline lisaks kogumissüsteemi loomisele on ka teadlikkus – et inimesed teaksid, miks on oluline jäätmete eraldi kogumine ning sellega oleme ka Tallinnas tegelenud ja kavandame ka järgnevaid kampaaniaid.“
Kristjan Mark toob näiteks, et Tallinn on katseprojektide käigus elanikele jaganud nii koduseid biojäätmete kogumismahuteid kui kompostreid üksikelamutele. „Kakumäe kompostrite pilootprojekti tulemused näitasid, et olmejäätmete mass vähenes 30% – see on väga suur muutus, mistõttu tuleks sarnast projekti jätkata ka teistes piirkondades. Teine katseprojekt, mis õnnestus samuti hästi, toimus Mustamäel, kus jagasime elanikele biojäätmete kogumiskorve. Ka see katseprojekt näitas, et kortermajades biojäätmete kogumine suurenes 50% ning nende tulemuste pinnalt on võimalik planeerida juba laiemat kampaaniat,“ lisas Kristjan Mark.
Mh ka biojäätmete kompostimisega tegeleva ASi Keskkonnateenused arendusjuht Kalle Grents sõnab, et omavalitsustes, kus hakatakse tõsisemalt teemaga tegelema, sh korraldatakse, teavitatakse ja ka jälgitakse, kuidas inimesed käituvad – suurenevad liigiti kogutud biojäätmete kogused oluliselt. „Need omavalitsused, mis on lisanud vaid punkti jäätmehoolduseeskirja, aga ei tegele sisuliselt korraldamise, teavitamise ja kontrolliga, ei saavuta ka muutust,“ sõnas Kalle Grents.
„Sisuliselt võime Keskkonnaameti andmete järgi öelda, et 38% omavalitsustest ei tea köögi- ja sööklajäätmetest midagi, 62% peaks olema kursis ja 21 omavalitsust on sisuliselt selle ka ära korraldanud – see on parem tulemus kui eelmisel aastal, aga siiski kehv. Eesmärk peaks olema olmeprügi n-ö puhtaks saada – kõik biojäätmed tuleb segaolmejäätmetest eraldi koguda. Jäätmevedajana püüame me omavalitsusi ja jäätmete tekitajaid motiveerida läbi selle, et liigiti kogutud bio-, paberi-papi jäätmete äraandmine on odavam kui segaolme. Selge on see, et segaolmejäätmete üleandmine on kallis ja läheb veel kallimaks, sest segaolmejäätmed, kus on sees köögi- ja sööklajäätmed, ei ole võimalik ringlusse võtta,“ rääkis Kalle Grents.
EL on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel aastaks 2025 olmejäätmeid ringlusesse võtta 55% tekkivate jäätmete hulgast. Edaspidi suureneb sihtarv 5% võrra viie aasta kaupa ehk aastaks 2030 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65%.
Biojäätmete liigiti kogumise suurenemine on üks väga oluline eeldus, et Eesti need sihtarvud täita suudaks. Biojäätmed segaolmejäätmete hulgas muudavad jäätmematerjali raskestitöödeldavaks, põletamisse suunatavatel jäätmetel vähendab kütteväärtust ning prügimäele sattudes põhjustavad prügilagaasi ja nõrgvee teket.
Samas on liigiti kogutud biojäätmed väärtuslik ressurss, millest on võimalik valmistada komposti või gaasi. Biojäätmete hulka kuuluvad lisaks köögi- ja sööklajäätmetele ka aia- ja haljastusjäätmed.
Keskkonnaameti andmeil on Eestis 79 kohalikku omavalitsust (15 linn ja 64 valda), millest 1/3 kogutakse korraldatud jäätmeveo raames ainult segaolmejäätmeid ehk et jäätmete liigiti kogumist ei toimu. 2019. aastal koguti köögi-ja sööklajäätmeid liigiti ainult 27 kohalikus omavalitsuses. 2020.a. on olukord veidi paranenud ning köögi-ja sööklajäätmeid kogutakse liigiti 38 kohalikus omavalitsuses ehk pooltes Eesti omavalitsustes. Kuigi omavalitsuste endi koostatud jäätmehoolduseeskirjade järgi peaks toimuma korraldatud jäätmeveo raames köögi-ja sööklajäätmete liigiti kogumine 46 kohalikus omavalitsuses. Ülejäänud omavalitsused ei ole sätestanud oma jäätmehoolduseeskirjas köögi-ja sööklajäätmete liigiti kogumise nõuet.