Artikkel LÄHEDUSE PÕHIMÕTTE MÕJUST KOHALIKE OMAVALITSUSTE JÄÄTMEPOLIITIKALEon kokkupandud lähtudes Euroopa Kohtu eelotsusest, mis puudutab Sillamäe linna ja Ragn-Sellsi vahelist vaidlust.

KOKKUVÕTE artiklist:

Kuigi Euroopa Kohtu eelotsusest nähtuvalt võivad kohalikud omavalitused teatud juhtudel läheduse põhimõttest tulenevalt määrata kindlaks konkreetse jäätmekäitluskoha, on lisaks teisi olulisi aspekte, mida kohalikud omavalitsused oma jäätmekäitluse korraldamisel peavad silmas pidama.

Kõigepealt on oluline, et Eesti kontekstis on läheduse põhimõte käsitletav „käitlemisena Eestis”. Samas ei ole läheduse põhimõte ainus ega ka mitte kõige olulisem jäätmekäitluse põhimõte. Jäätmedirektiivi nurgakivi on jäätmehierarhia. Juhul, kui jäätmete töötlemiseks on Eestis olemas hierarhias kõrgemal asetsev alternatiiv võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt valitud jäätmekäitluskohaga, peab kohalik omavalitsus eelistama kõrgema jäätmehierarhiaga alternatiivi.

Eestisse viimasel ajal rajatud jäätmejaamad, kogumispunktid ja ümberlaadimisjaamad tegutsevad kogumispunktidena, mis planeeriti elanikelt liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmiseks. Nende näol ei ole tegemist segaolmejäätmete taaskasutamis- ega kõrvaldamisrajatistega ning seetõttu puudub õiguslik alus nõudmaks, et elanikelt kogutud segaolmejäätmed tuleks toimetada vastavasse lähimasse jäätmekäitluskohta (nt jäätmejaam või ümberlaadimisjaama). Samuti ei ole lubatav korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete suunamine lähimasse prügilasse, kuna Eestisse on rajatud piisavalt segaolmejäätmete taaskasutamisrajatisi, mis asuvad jäätmehierarhias prügilatest kõrgemal tasemel.

Lõpetuseks on asjakohane märkida, et kohalike jäätmekäitluskohtade eelistamisega kaaseneb üldjuhul paratamatult ebaefektiivsus, mille lõppastmes peavad kinni maksma selle sama kohaliku omavalitsuse elanikud kõrgemate teenustasude näol.